Tervis

Digitehnoloogia mõju laste arengule...

Digitehnoloogia mõju laste arengule. Tõlkinud Janar Rückenberg

Tervis  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri



Oma mängud teostavad lapsed täna valdavalt läbi tehnoloogia tappes seeläbi suurel määral loomingulisust ja kujutlusvõime arengut. Mitte ainult, ohjeldamatu ajaveetmine digimaailmas jätab arenenemisjärgus noore inimese keha ilma hädavajalikust kehalisest tegevusest, mis on vajalik optimaalseks sensoorseks (tundlikkus, areng, mis toimub meelte abil ümbritsevast keskkonnast vastuvõetud informatsiooni baasil) ja motoorseks (liigutuslik) arenguks. Läbi virtuaalmaailma tulenev sihipäratu ja pidevalt vahelduv sensoorne stimulatsioon, mis tundide viisi istuvat noort organismi „pommitatab“ põhjustab mahajäämust ning aeglustumist lapse arengu mitmetes erinevates aspektides. Sellise harjumuse mõju omab oluliselt negatiivset mõju eelduste tekkimisele, mis on aluseks näiteks elementaarse kirjaoskuse kujunemiseks. Alaliselt arvutis istunud kiire virtuaalmaalima poolt ülestimuleritud lapsed on kooli tulles hädas enesedistsipliiniga ja tähelepanuhäiretega (keskendumisprobleemid), mis õppimist äärmiselt takistavaks asjaoluks. Koolis kui sotsiaalses süsteemis tekivad sellistel lastel kiiresti probleemid oma käitumise kontrollimisega, suhtlemisel teiste õpilastega ja õpetajatega ning tunnikorraga õppetundides.

Milline on konkreetselt digitehnoloogia mõju arenevale lapsele?
Lapse organismi arenevad sensoorsed (tunnetuslikud), motoorsed ja kõik teised süsteemid ei ole bioloogiliselt välja arenenud ning sellest tulenevalt mitte ette nähtud massiliselt istuvaks eluviisiks ja sedavõrd pööraselt ülestimuleeriva informatsiooni vastuvõtmiseks kui tänane vistuaalmaailm läbi digilahenduste seda pakub. Kiiresti areneva digitehnoloogia ohjeldamatu kasutamise negatiivse mõju suurenemist areneva lapse füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele ning käitumisele on haridussüsteemides ja meditsiinis hakatud järjest enam märkama ning sellest aru saama. Nii Kanadas kui USA-s on laste ülekaalulisus ja diabeet saavutamas rahvusliku epideemia mõõdet. Kusjuures selle põhjust nähakse just suuresti digitehnoloogia kuritarvitamises. ADHD (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) diagnoosimine, autism, koordinatsiooniga seotud häired, arenguhäired tervikuna, raskestimõistetav kõne, halb eneseväljendus, probleemid õppimisega, sensoorse töötlemise häired (alatundlikkus), ärevus, depressioon ja unehäired on kõik seotud enamasti digitehnoloogia ülekasutamisest ning nende probleemide registreerimine kasvab ärevust tekitaval kiirusel.

Pilguheit lapse normaalset kujunemist tagavatele olulistele faktoritele ja tehnoloogia negatiivne mõju nendele annab tunnistust, et tegemist on äärmiselt mitmetahulise probleemiga. Olukorra tõsiduse mõistmine on nii vanemate, õpetajate kui tervisespetsialistide jaoks oluline ja sellest arusaamisest lähtuvalt tuleks leida lahendeid, kuidas digitehnoloogia kasutamist laste poolt vähendada.

Lapse normaalseks arenguks peab olema tagatud neli olulist tingimust: liikumine, kompimine (puudutamine, katsumine jne), suhtlemine inimestega ja looduses viibimine. Nendest neljast kategooriast saadakse läbi tegutsemise, tunnetuse ja meelte informatsiooni, signaale ning kogemust, mis tagavad kujuneva lapse rühi, koordinatsiooni, optimaalse väljendusoskuse, maailmatunnetuse ja enesekontrolli. Tegemist on baasoskustega, mille teatud taseme kujunemine on oluline kooliminekuks ja seal toimetulekuks. Väikesed eelkooliealised lapsed, aga ka algklasside lapsed vajavad sõna otseses mõttes iga päev 2-3 tundi müramist (kukerpallitamine, kargamine, jooksmine jne) ja möllamist. Need tegevused stimuleerivad laste reaktsiooni, tasakaalu, lihastöö tunnetust ja kompimismeeli. Liikumine, kompimine, puudutamine ja katsumine erinevate praktiliste tegevuste läbi tagab liigutuste sujuvuse ja osavuse. Puudutamise ja kompimise käigus aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mille tagajärjel langevad nii kortisooli kui adrenaliini tase ning sellest tulenevalt ka ärevus. Looduses ja roheluses viibimine ei mõju lastele mitte ainult rahustavalt, vaid aitab taastada ka tähelepanu ja keskendumisvõimet ning soodustab õppimist.

Uuringud näitavad, et tehnoloogiat tarbides on erinevad liikumise ja füüsilise tegevusega seotud süsteemid alastimuleeritud, samal ajal visuaalset ning helilist informatsiooni vastuvõtvad süsteemid on väga tugevasti ülestrimuleeritud. Kuna lapse aju anatoomia, toimimine ning biokeemia on pidevas arenemises loob närvisüsteemi arengu seisukohast selline tasakaalustamata informatsiooni kogemine suuri probleeme. Läbi televiisori või arvutimängude vägivalda kogevad lapsed on seisundis, kus nende stressi- ja adrenaliinitase on kõrged. Seda seetõttu, et nende keha ei suuda ära eristada, kas nähtu on reaalne või ebareaalne.

Ohtralt erinevat digitehnoloogiat tarbivad lapsed kirjeldavad tihtipeale alalise ärevustunde olemasolu, täheldatakse kiirenenud hingamist ja südametööd ning rahutut olemist. Ollakse justkui alalises ohule eelnevas seisundis, meeleelundid on ärevad ja erksad nagu järgneks koheselt midagi vägivaldset. Sellist kroonilist stressi ja valmisoleku seisundis viibimist ei ole otseselt lastel väga palju uuritud, kuid täiskasvanute puhul põhjustab selline olukord immuunsüsteemi nõrgenemise olles aluseks mitmetele väga tõsistele haigustele ning tervisehäiretele.

Vanematel, õpetajatel ja erinevatel terapeutidel on aeg kokku tulla ja aidata ühiskonnal „üles ärgata“ nägemaks laastavaid mõjusid, mida digitehnoloogia on põhjustanud. Negatiivsed tagajärjed ei ilmne üksnes meie laste füüsilises, psühholoogilises ja käitumuslikus tervises, vaid ka võimekuses õppida ning säilitada normaalseid perekondlikke suhteid.



Samal ajal, kui tehnoloogia areng jätkab rongina edasi liikumist ja on olemas teadmine selle kasutamise kahjulikkusest on vähe võetud ette samme olukorra tasakaalustamiseks. Me toome sellise suhtumisega ohvriks oma noorsoo tervise ja jätkusuutlikkuse. Ja ehkki keegi ei vaidlegi arenenud digitehnoloogia olulisuse üle tänases maailmas on siiski massiline kõikvõimalikke digividinate tarbimine meid üksteisest pigem lahti ühendanud kui sidunudvõi lähendanud. Selle asemel, et üksteist kallistada, füüsilisel kujul reaalses maailmas mängida, teha üheskoos majapidamistöid, käia matkamas, vestelda, viibida looduses jne soetavad vanemad järjest kergekäelisemalt oma lastele televiisoreid, videomänge, tahvelarvuteid ja nutitelefone. Sellega soodustatakse pöördumatu ja sügava lõhe tekkimist enda ja oma laste vahele.

Allikas: www.huffingtonpost.com


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Kaalium on kehale vajalik mineraal

Tervis | 

Mis ülesandeid kaalium kehas täidab? Kaalium on keha jaoks väga olulise tähtsusega mineraalaine, mis täidab keha jaoks mitmeid olulise…


5 nõuannet külmetuste hooajal immuunsüsteemi tugevdamiseks

Tervis | 

Käes on külmetushaiguste levimise tippaeg, mil peaksime nii enda kui ka oma lähedaste tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Viirustesse…


*Kristjan Port: Kui sa ei maga, oled idikas*

Tervis | 

“Tegelikult oled siis idikas, sest vaid juhul, kui inimene korralikult puhkab ja keha on piisavalt treenitud, suudab ta tööl keskenduda,…