Maja vajab vundamenti, sport samuti
Maja ei püsi kaua, kui vundament on nõrk. Sama kehtib treeningu, toitumise ja tervise kohta: kui sa ei saa aru, miks midagi teed, jääb tulemus juhuse hooleks.
See lugu ei ole üleskutse lihtsalt rohkem lugeda. Pigem on see meeldetuletus, et sportlane, treener või harrastaja vajab peale kava ka arusaamist.
Maja ilma vundamendita kukub kokku
Eks selle tendentsi põhjused on komplekssed, ent suuresti teada. Käesoleval aastal avastasin ma Alkeemiast artikli pealkirjaga „Nutiseadmete pidev kasutamine viib aju mandumiseni”. See tekst pani mõtlema, sest kirjeldas midagi väga tuttavat: veebis ei loeta enam rahulikult, vaid libisetakse tekstist üle.
Seal viidati ka 2014. aasta sotsioloogilise meediauuringu analüüsile, mille järgi digimeedia ja audiovisuaalse meedia kasutajaskond kasvab suurel kiirusel. Samal ajal kasvab nende hulk, kes üldse midagi ei loe. See ei ole ainult kooli või kirjanduse mure. See puudutab ka sporti.
Algne viide on siin: VIIDE.
Ausalt öeldes olen ma ise sama küsimust kaua kandnud: kellele me üldse kirjutame, kui pikem mõte tundub juba enne alustamist liiga raske? Raamatupoed on raamatuid täis, internet on nõuandeid täis, aga süvenemist jääb vähemaks. See on paradoks.
Miks maja on hea pilt treeningu jaoks?
Vanuselise ja vaimse küpsemisega on selgeks saanud üks asi: keerulisi seoseid on kõige lihtsam selgitada analoogiate abil. Nagu ilma vundamendita kukub maja ilmselt üsna kiiresti kokku, nii ei jõua ka üheski valdkonnas kuigi kaugele, kui sügavamaid seoseid ei mõisteta.
Treeningus võib see tähendada väga lihtsat olukorda. Inimene teeb kava, sest keegi ütles, et „nii tehakse”. Ta sööb ühel nädalal ühtmoodi ja järgmisel teistmoodi, sest kuskil jäi silma uus nipp. Mõni asi võib isegi korraks töötada. Aga kui puudub arusaamine, miks see töötab, on raske seda hiljem korrata või kohandada.
Pädevus ei teki ainult sellest, et vaadatakse pilte, slaide või videoklippe. Need võivad olla mugavad ja kasulikud. Aga mugav ei tähenda veel sügavat. Lugemine, mõtlemine ja seostamine sunnivad aju tegema tööd, mida kiire video sageli ei nõua.
Nii mõnigi kulturismitreeneriks spetsialiseeruv noor tudeng võib kehakultuuris mõelda, milleks talle on vaja teada neerupealise koore hormooni aldosterooni kohta. Aastaid hiljem võib aga selguda, et just sellised teadmised aitavad mõista, miks keha laval ühel hetkel kuivem, suurem või võimsam välja paistab.
Kuidas teooria praktikaga kokku viia?
Kas ainult palju lugedes saabki paremaks? Ei. Heaks viiuldajaks ei saa ainult viiulimängu kohta lugedes. Sama kehtib jõusaalis. Praktika on vältimatu. Harjutus, kordamine, tunnetus ja eksimine on osa õppimisest.
Aga praktika ilma teooriata on sageli pime katsetamine. Nagu on keha ja vaim, nii on praktika ja teooria. Iga treeningotsuse taga on mingi põhjus, isegi siis, kui inimene seda põhjust ise ei tea. Küsimus on selles, kas põhjus on läbimõeldud või lihtsalt üle võetud.
Lihtne tõde: kui teed midagi, aga ei oska seletada, miks sa seda nii teed, siis ei pruugi tegevus olla jätkusuutlik. Võib-olla sobib see sulle praegu. Võib-olla mitte. Ilma arusaamiseta ei oska sa vahet teha.
Toitumises on sama lugu. Dieet ei ole ainult menüü. Oluline on mõista, miks alustada päeva rasvade või süsivesikutega, kuidas mõjutab meid hormoon leptiin, milline otstarve on omega-3 rasvhapetel ning miks omega-3 ja 6 rasvhapete omavaheline suhe toidus on tähtis. Need küsimused ei ole kuiv teooria. Need aitavad teha paremaid otsuseid siis, kui valmis kava enam ei sobi.
Maja ehitamine algab süvenemisest
Mis siis tegelikult aitab? Alusta väiksemalt. Loe üks korralik lõik lõpuni. Mõtle, mida see sinu treeningu või toitumise kohta ütleb. Pane tähele, kas sa tahad kohe telefoni haarata või uue video käima panna. See vastupanu on tuttav paljudele.
Ära kogu teadmisi ainult selleks, et targem välja paista. Kogu neid selleks, et paremini tegutseda. Kui ostad treeningkava, käid kursusel või kuulad kogenuma inimese nõu, siis mõtle kaasa. Küsi: miks just nii? Mida see minu puhul muudab? Millal see enam ei kehti?
Sportlane ei pea olema teadlane. Aga ta võiks olla uudishimulik. Ta võiks tahta mõista oma tegevuste tagamaid, printsiipe ja seoseid. Vastasel juhul jääb ta sõltuma järgmisest kavast, järgmisest soovitusest ja järgmisest inimesest, kes ütleb, mida teha.
Tahtke teada, lugege, mõelge, eksperimenteerige ja õppige seostama teooriat praktikaga.
KKK
Kas videoõpetused on siis kasutud?
Ei ole. Video võib näidata tehnikat väga hästi. Probleem tekib siis, kui kogu õppimine jääb ainult vaatamiseks ja sügavam mõistmine ei arene.
Kas harrastaja peab teadma hormoone ja biokeemiat?
Kõike ei pea teadma. Aga põhiprintsiibid aitavad aru saada, miks treening, taastumine ja toitumine omavahel seotud on.
Kuidas alustada, kui lugemisharjumust pole?
Alusta lühikesest tekstist ja loe see lõpuni. Järgmisel korral võta natuke pikem. Eesmärk ei ole kiirus, vaid süvenemine.
Autor: Janar Rückenberg
Tule trenni! ArtGym
