Igapäevased kemikaalid mõjutavad meie hormoone rohkem, kui esmapilgul tundub. Selles loos vaatame, mida need kehaga teevad ja kuidas kokkupuudet päriselus vähendada — ilma et peaks elama metsas.
Miks kemikaalid hormoone segavad
Hormoonid juhivad peaaegu kõike: und, näljatunnet, energiataset, libiidot ja tuju. Kui hormonaalne tasakaal käib paigast ära, kannatab kogu süsteem. Sealhulgas võime rasva põletada ja lihaseid kasvatada — kaks asja, mis enamikku jõusaalis käivaid inimesi otseselt huvitavad.
Kseno- ja võõröstrogeenid on keskkonnas leiduvad ained, mis matkivad keha enda toodetud östrogeeni. Need kehavõõrad östrogeenid kuhjuvad ajapikku organismi. Üleliigne östrogeen toob kaasa terviseprobleeme ja rasva ladestumist — nii naistel kui meestel. Eriti meestele on kõrge naissuguhormooni tase viimane asi, mida jõusaalis käies vaja oleks.
Pelgalt kalorite lugemine ei pruugi alati piisata. Kui hormoonid ei tööta korralikult, ei vasta keha enam ootuspäraselt — diabeedirisk, krooniline stress, madal libiido ja kehv kehakoostis võivad olla osaliselt seotud sellega, mida me iga päev kogemata sisse saame.
Mida igapäevased kemikaalid teevad
Allpool lühike nimekiri kõige levinumatest hormoonimõjutajatest. Tegelikult on neid palju rohkem, aga need kaheksa katavad enamiku argipäevast.
- Bisfenool — plastikpudelid, plastikust toidukarbid, värskelt trükitud tšekid.
- Pestitsiidid — keemilise koostisega taimekaitsevahendid.
- Kasvuhormoonid piimas ja lihas.
- Ftalaadid — õhuvärskendajad, lõhnaküünlad, parfüümid.
- Parabeenid — šampoonid, kreemid, seep.
- Kosmeetika ja küünelakid.
- Värvid ja vinüül.
- Tugevad puhastusvahendid.
Tähelepanu hajub kergesti, sest ükski neist ainetest ei taba sind korraga suure annusena. Kogus, mis ühest tšekist või ühest pesuaine pihustusest tuleb, on tühine. Probleem on summas — neid puutume päevas kümneid kordi ja keha lihtsalt ei jõua järele puhastada.
Kuidas vähendada kokkupuudet kemikaalidega
Kemikaalivaba elu pole tänapäeva Eestis võimalik. Aga kokkupuudet saab oluliselt vähendada — siin on praktiline nimekiri, mida tasub proovida.
- Joo vähem plastikpudelist. Ära jäta plastikpudelit päikese kätte.
- Pese puuvilju ja eelista võimalusel mahetoodetud või orgaanilisi vilju.
- Eelista puhast värsket toitu töödeldud poolfabrikaatidele.
- Kui ruumi jagub, kasvata osa köögivilju ise.
- Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid.
- Ära kunagi soojenda toitu plastikkarbis mikrolaineahjus.
- Vali looduslikum kosmeetika.
- Paberist kott on parem kui kilekott.
- Ära kägarda kviitungeid peos. Kui hädapärast pole vaja, võib tšekist üldse loobuda.
- Joo palju puhast vett.
- Söö ristõielisi köögivilju — brokkoli, lillkapsas, rooskapsas. Need aitavad kehal üleliigse östrogeeniga toime tulla.
- Söö kasulikke rasvhappeid.
- Higista regulaarselt — kas saunas või trennis.
- Toidulisanditest aitavad keha puhastada ja põletikega võidelda kurkum ja C-vitamiin.
Tunnistan ausalt: ei pese alati puuvilju ja joon vahel ka plastikpudelist. Samas plastikut ma mikrolaineahjus ei soojenda ja kviitungite võtmisel mõtlen kaks korda. Iga inimene peab ise leidma piiri — päris mööda nööri käimine on ebamugav ja jätab veidra mulje. Vana tõde: ükski äärmus pole hea. Eesmärk pole hirm, vaid teadlikkus.
KKK
Kas plastikpudelist joomine on alati halb?
Üks pudel külma vett pole probleem. Murekoht tekib siis, kui pudel seisab päikese käes või autos kuumuses — soojus kiirendab bisfenooli imbumist vette. Korduvkasutatav klaas- või roostevabast terasest pudel on parem valik.
Kas mahetoit ongi alati parem?
Mahevili sisaldab vähem pestitsiidijääke, see on tõsi. Aga kui mahetoidu ostmine ei mahu eelarvesse, aitab juba see, kui pesed tavalist puuvilja korralikult enne söömist.
Mis kasu on ristõielistest köögiviljadest?
Brokkoli, lillkapsas ja rooskapsas sisaldavad ühendeid, mis toetavad maksa tööd ja aitavad kehal üleliigset östrogeeni välja viia. Paar portsjonit nädalas teeb juba vahet.
Autor: Peep Reinart
Tule trenni! ArtGym
