Kofeiin taimedes: mõju, kasu ja ohud

Kofeiini on tuttav igale kohvijoojale, aga tegelikult leidub seda paljudes taimedes. Siin vaatame, kust kofeiiniga tuleb, kuidas see organismis mõjub ja millal tasub tassile pidurit panna.

Kofeiin taimedes: miks see oluline on?

Kofeiini sisaldavaid taimi on looduses palju. Liikide arv küünib kuuekümneni. Kohvipuu viljad, teepõõsa lehed, kakaopuu seemned, koolapähklite ekstrakt ja merisibula sibulad on vaid osa sellest loetelust. Eestis neid taimi looduses ei kasva, kuid kofeiinirikkaid jooke tarbitakse meil küll.

Keemiliselt on kofeiinirikkad joogid taimne alkaloid. Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad taimsed ühendid, millel on loomorganismile tugev füsioloogiline mõju. Tänapäeval tuntakse neid üle kahe tuhande. Taimedele on need ühendid omamoodi kaitse, inimese jaoks aga võivad need olla ravim, erguti või mürgine aine. Vahe tuleb kogusest ja olukorrast.

Esimesena eraldas kofeiini kui taimse alkaloidi 1819. aastal saksa keemik F. Runge. Ühendi keemiline struktuur tehti kindlaks 1897. aastal ning see seostub teadlase E. Fisheri tööga. Kofeiini üldvalem on C8H10N4O2, see on valge kristalne pulber, molekulmassiga 194. Sulamistemperatuur on 234236 oC. Külmas vees lahustub kohv halvasti, kuumas vees palju paremini.

Kofeiin jookides ja organismis

Inimene seostab kofeiini enamasti kohviga, kuid seda on ka tees, kakaos, koolajookides ja energiajookides. Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab valmistamisviisist sõltuvalt 60140 mg kofeiini. Tass teed annab umbes 2590 mg, kruus kakaod 530 mg, klaas koolajooki 1030 mg ja energiajook 1132 mg/100 ml kohta.

Maitses tunneme kofeiini mõruna. Kehas on selle mõju aga märksa tugevam kui lihtsalt mõrkjas järelmaitse. Kofeiini imendub kiiresti: 45 minuti möödudes on 99% kofeiinist imendunud. Umbes 20% imendub maost ja ülejäänu peensoolest. Vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes 30 minutiga.

Kofeiini poolväärtustusaeg on inimorganismis 35 tundi. See tähendab, et selle ajaga laguneb ligikaudu pool organismi jõudnud kofeiinist. Pärast tarbimist on kofeiini leitud süljest, sapist, spermast ja rinnapiimast. Väike osa, 0,54%, eritub uriiniga muutumatul kujul. Ülejäänud 96% lõhustatakse ainevahetuses.

Mis siis tegelikult juhtub? Kofeiini ergutav toime ajule ilmneb kiiresti, umbes 2040 minuti jooksul. See võib tõsta erksust, lühendada reaktsiooniaega ja aidata unisust ületada. Samas ei tee kofeiiniga kedagi targemaks. Kui keha on kurnatud või stress on sügav, võib suur kogus anda hoopis vastupidise tulemuse: ärevus, rahutus ja kehv uni.

Kuidas kofeiin keha mõjutab?

Rakkude tasandil toimib kofeiinirikkad joogid adenosiiniretseptorite kaudu. See mõjutab tsüklilise adenosiinmonofosfaadi ehk cAMP sünteesi. cAMP aitab mobiliseerida organismi energiavarusid, näiteks glükogeeni lagunemist, ning tõhustab rakkude ainevahetust.

Elundite tasandil on mõju lihtsam märgata. Kohv võib tugevdada ja kiirendada südame kokkutõmbeid, tõsta vererõhku, mõjutada hingamist ja ergutada üldist ainevahetust. Samuti kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Seepärast ei ole kohv kuuma ilmaga või suure veekaotuse järel parim janukustutaja.

Kofeiini laiendab skeletilihaste veresooni ja võib parandada verevarustust. Samal ajal võivad paljude siseelundite veresooned hoopis aheneda. See on põhjus, miks üks inimene tunneb pärast kohvi mõnusat selgust, teine aga südamekloppimist.

Kofeiinisõltuvus ei teki tavaliselt üleöö. Ometi arvatakse, et umbes kuuekümnel protsendil iga päev kohvi joovatest inimestest on kujunenud kofeiinisõltuvus ja ligikaudu kaheksakümnel protsendil on raske kohvinautlemist katkestada. Sõltuvuse aste käib enamasti koos päevast päeva sissejoodud kohvi hulgaga.

Kofeiin: kellel tasub ettevaatlik olla?

Kofeiiniga võib ärritada seedekulglat, eriti magu. See võib esile kutsuda kõrvetisi ja valusid. Haavandtõve korral on kohv ja kofeiinirikkad joogid vastunäidustatud. Ettevaatlik tasub olla ka neil, kellel on soodumus osteoporoosi ehk kaltsiumikaotusest tingitud luuhõrenemise tekkeks. Mõõdukas kogus, mitte üle kolme tassi päevas, koorega kohvi tavaliselt osteoporoosi ei tekita.

Uinumisraskustega inimesed peaksid kofeiini vältima eriti õhtutundidel. Sama kehtib nende kohta, kellel on südamehaigus või tugev ülierutuvus. Suured kofeiinikogused, 0,5 g ja rohkemgi, võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid. Umbes kümme grammi võib osutuda surmavaks, kuigi nii suurt kogust ei ole tavapäraste jookidega realistlik sisse juua.

Sportlastel tasub kofeiini sisaldavatesse preparaatidesse suhtuda kainelt. Kui võistleja uriinis oli kofeiini üle lubatu, 12 mg/l, võis sportlane vastavalt ROK-i reeglitele diskvalifitseerimisega riskida. Mõne maa sportlasi hoiatati, et nad vahetult enne võistlusi ja dopinguproove ei jooks üle 23 tassi kohvi ega teed.

Laste menüüsse kofeiinirikkad joogid ei sobi. Lapse närvisüsteem on niigi kergesti erutuv ja väsib kiiresti. Liigne kohv võib organismi lihtsalt kurnata.

Praktilised nipid kofeiini tarbimiseks

• Kohvi valmistamisel lahustub jooki umbes 8590% kohvipurus olevast kofeiinist.
• Tee puhul jõuab tõmmisesse umbes 7580% teelehtedes leiduvast kofeiinist.
• Kui soovid ergutavat teed, lase sel tõmmata kõigest 12 minutit. Siis jõuab kofeiini eralduda, kuid parkained ei seo seda veel nii palju.
• Rahustavama tee jaoks lase teelehtedel tõmmata 57 minutit. Siis jõuavad parkained rohkem lahustuda ja kofeiini mõju on nõrgem.
• Arvesta, et kofeiini saad ka koolajookidest, šokolaadist ja kakaost, mitte ainult kohvist.
• Kui vajad kiiret turgutust, mõjub must suhkruta kohv tugevamalt kui koore ja suhkruga kohv.
• Kohvipaks, suhkur ja koor nõrgendavad kofeiini mõju. Eriti tõhus on koor, sest maos seovad kalgendunud piimavalgud kofeiini.
• Tee kofeiiniga mõjub tavaliselt nõrgemalt, kuid kauem, sest parkained aeglustavad imendumist ja lõhustumist.

Kofeiini võib leida ka kosmeetikatoodetest, peamiselt nahahoolduskreemidest. Nahka imenduv kofeiinirikkad joogid stimuleerib vereringet, elavdab rasvarakkude metabolismi ning aitab väljutada liigset vedelikku ja jääkaineid. Lubadusi tasub siiski võtta rahulikult. Kreem ei asenda liikumist, und ega mõistlikku toitumist.

KKK: kofeiin ja igapäevane tarbimine

Kas kofeiin teeb mind targemaks?

Ei tee. Kohv võib parandada erksust, tähelepanu ja reaktsiooniaega, kuid see ei lisa teadmisi ega asenda puhkust.

Kas kofeiin sobib janu kustutamiseks?

Suure veekaotuse korral pigem mitte. Kofeiini võib suurendada uriinieritust ja higistamist, seega on vesi kindlam valik.

Millal tasub kofeiini vältida?

Õhtul, uinumisraskuste korral, südamehaiguste puhul, tugeva ärevuse ajal ja seedekulgla haavandtõve korral tasub kofeiiniga olla väga ettevaatlik.

Autor: M.M.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.