Kookosõli kasu tervisele: 8 olulist eelist

Kookosõli on viimase kümne aastaga jõudnud peaaegu igasse Eesti köögikappi. Aga kas see on lihtsalt trend või tasub seda päriselt sahvris hoida? Vaatame, mida kookosõli kehale tegelikult teeb ja kelle menüüsse see kõige paremini sobib.

Mis on kookosõli ja kust see tuleb?

Kookosrasv saadakse kookospähkli viljaliha pressimisel ja õlide kontsentreerimisel. 80–92% küllastunud rasvana on see toatemperatuuril tahke ning sulamistemperatuur on suhteliselt madal — 25–28 °C. Sellepärast on purgist võetud kookosõli suvel vedel ja talvel kõva.

Umbes 51% kookosõli küllastunud rasvast on lauriinhape, mis on keskmise ahelaga triglütseriid. Lisaks leiab sealt lühema ahelaga rasvhappeid, E-vitamiini ja taimseid polüfenoole.

Poelettidel kohtab kahte tüüpi kookosõli:

• Rafineerimata (külmpressitud, virgin) — õrn kookoseroma, sobib küpsetamisse ja kosmeetikasse.
• Rafineeritud — lõhnatu, talub kõrgemat kuumust ja sobib praadimiseks.

Kookosõli kasu tervisele — mida teadus ütleb

Kiire energia ja parem ainevahetus

Umbes 65% kookosrasvast on keskmise ahelaga triglütseriide. Erinevalt teistest rasvadest imenduvad need kiiresti ja jõuavad kütusena lihastesse peaaegu sama ruttu kui süsivesikud. Väike lusikatäis enne hommikutreeningut on tuttav trikk paljudele.

Toetab kehakaalu kontrolli

Keskmise ahelaga triglütseriide on uuringutes seostatud kiirema ainevahetuse ja parema küllastustundega. Kui pead madala süsivesikusisaldusega või ketogeenset dieeti, aitavad ketoonid näljasignaale vaigistada — sööd lihtsalt vähem, ilma et peaks end kogu aeg piirama.

Antibakteriaalsed ja põletikuvastased omadused

Lauriinhape toetab immuunsüsteemi ning töötab patogeensete bakterite ja seente vastu nii soolestikus kui suus. Kasulikud bakterid jätab see suuresti rahule.

Aju ja mälu toetus

Keskmise ahelaga triglütseriidid pakuvad ajule alternatiivset kütust ketoonide kujul. Ajakirjades National Journal of Physiology Pharmacy and Pharmacology ning International Journal of School and Cognitive Psychology avaldatud uuringud on leidnud positiivset seost kookosõli tarbimise ja Alzheimeri tõve ennetamise vahel (13. aprill 2019). Mõnes uuringus on kookosõli vähendanud ka epilepsiahaigete krampide sagedust.

Antioksüdandid ja rakukaitse

Kookospähkel on rikas tokoferoolide, tokotrienoolide, flavonoidide ja polüfenoolide allikas. Need antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale, mis muidu kahjustavad DNAd, kiirendavad rakkude vananemist ja toidavad põletikku.

Kookosõli juustele ja nahale

Kuivanud või lõhenevate juuste puhul tasub kookosõli proovida — see tungib juuksesäärde sügavale ja muudab juuksed painduvamaks. Nahale pakub see niisutust, antioksüdante ja vananemisvastast tuge. Osale aitab see ka akne ja seeninfektsioonide vastu, kuigi see sõltub naha tüübist.

Pärast päevitamist on õhuke kiht kookosõli kerge järelhooldus põlenud nahale. Just seepärast leiad selle paljude päikesekaitsetoodete koostisest.

Kuidas kookosõli kööki sobitada

Kookosõli sobib päevalille- või palmiõli asemele igal pool, kus tahad stabiilset rasva ja kõrgemat kuumustaluvust. Praadimiseks vali rafineeritud, küpsetamiseks külmpressitud — viimane jätab pannkoogile või kookidele õrna magusa lõhna.

Annus on maitseasi, aga keskmine söögilusikatäis päevas (umbes 14 g) on enamikule mõistlik lähtepunkt. Tasub meeles pidada, et küllastunud rasvana lisab kookosõli kaloreid kiiresti — kui jälgid kehakaalu, arvesta see päevasesse rasvakogusesse.

Kvaliteetset kookosõli leiad HC PRO veebipoest www.hcpro.ee ning HC GYM klubidest Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Klubide ülevaate leiad hcgym.ee lehelt.

KKK kookosõli kohta

Kas kookosõli sobib igapäevaseks kasutamiseks?

Mõõdukas koguses jah. Üks-kaks supilusikatäit päevas sobib enamikule, kui see asendab teisi küllastunud rasvu, mitte ei lisandu neile.

Kas külmpressitud on rafineeritust parem?

Toitainete poolest jah — külmpressitud säilitab rohkem polüfenoole ja E-vitamiini. Kõrgel kuumusel praadimiseks talub rafineeritud aga paremini.

Kas kookosõli aitab kaalust alla võtta?

Otseselt mitte — ükski rasv ei tee seda. Küll aga sobib see küllastustunde ja kiiremate triglütseriidide tõttu hästi madala süsivesikusisaldusega menüüsse, kus kogu kalorikoht on kontrolli all.

Autor: Timo Majuri