Arnold: distsipliin ja nõrkade külgede töö

Arnold oli seitseteist, kui ta rääkis vanematele kahest teest: kas Austria armee või tee Saksamaale ja sealt edasi Ameerikasse. See lugu näitab, kuidas suur eesmärk, aus enesehindamine ja igapäevane distsipliin hakkasid noort kulturisti päriselt vormima.

Miks Arnold oma teed nii selgelt nägi

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall” annab sellele ajale üsna vahetu tooni. Kodus paistis üks valik isale mõistlik: armeeteenistus, ohvitseri tee, kindel kord ja korralik tulevik. Isa jaoks tähendas Austria armee turvalist karjääri. Arnoldi jaoks oli see pigem vahepeatus.

Tema lõppeesmärk oli teine: võita Mr.Universum ja jõuda Ameerikasse. Ta tundis, et Austria jäi kitsaks. Mitte ainult ruumi mõttes, vaid ka mõtete poolest. Liiga palju rahulolu, liiga vähe suurt unistamist. Ausalt öeldes on see paljude sportlaste loos tuttav koht: keskkond võib toetada, aga võib ka liiga väikseks jääda.

Armeel oli siiski oma väärtus. See oleks andnud toidu, riided, koolituse ja sportlasena ka võimaluse treenida. Viinis oli sporditegevusele spetsialiseerunud sõjaväeakadeemia, kus oleks võinud olla korralik jõusaal. Arnold nägi selles süsteemi, mida sai enda kasuks tööle panna.

Arnold ja nõrkade külgede aus nimekiri

Sel ajal mõjutas teda tugevalt Reg Park. Ta tegi vanu teada-tuntud harjutusi, sest ka Reg treenis nii. Samas ei kopeerinud ta kõike pimesi. Kui käsivarre painutused kangiga ei andnud piisavalt, lisas ta hantlid. Kui biitseps vajas paremat kuju, mõtles ta, kuidas muuta harjutust ja tunnetust.

Lihtne tõde: areng algab sealt, kus inimene lõpetab enda petmise. Arnold kirjutas nõrgad lihasrühmad lehtedele ja riputas need peegli külge. Nii olid need kogu aeg silme ees. Esimesena said kirja triitsepsid. Ta oli treeninud biitsepsit ja triitsepsit võrdselt, kuid biitseps kasvas, triitseps jäi maha.

Sama lugu oli jalgadega. Kuigi kükke tuli kõvasti, ei arenenud jalad sama kiiresti kui rind. Õlad ei paranenud nii ruttu kui selg. Peale kahte aastat oli selge, et mõned kohad ei olnud peaaegu üldse muutunud. Siis tuli treeningkava ümber teha, mitte lihtsalt rohkem sama asja korrata.

Mida ta tegelikult muutis?

Ta lisas harjutusi, katsetas nurki ja hindas lihaseid tulemuse järgi. See ei olnud kiire trikk. See oli aeglane ja lõputu protsess. Kaheksateistkümneselt ei olnud keha veel ühtlaselt arenenud ning nõrgad kohad vajasid pingsat tööd.

Arnold armees: kord, tankid ja treening

Mind võeti armeesse 1965.aastal, kirjeldab Arnold oma loos. Teenida tuli aasta, pärast seda sai teha valiku tuleviku jaoks. Armee sobis talle üllatavalt hästi, sest range kord ja distsipliin ei olnud talle võõrad. Kodus oli isa käitunud nagu kindral: söök, õppimine ja käitumine pidid olema korras.

Isa mõju viis ka selleni, et temast sai tankijuht ühes tankibrigaadis. See kõlab uhkelt, aga ta ise tunnistas, et ei olnud selleks ideaalne mees. Ta oli liiga pikk ning vanus oli kõigest kaheksateist, kuigi tankisti minimaalne vanus võis olla kakskümmend üks. Ometi tahtis ta seda teha.

Oluline oli ka laagri asukoht. See paiknes Grazi ligidal, nii et treeninguid sai jätkata. Kulturism oli endiselt esikohal. Sõjaväevorm, päevakava ja tankid olid ümberringi, aga peas püsis lavasiht.

Mida Arnold õpetab tänasele treenijale

Mis siis tegelikult juhtub, kui inimene vaatab oma nõrkadele külgedele otsa? Treening muutub täpsemaks. Enam ei vali sa harjutusi ainult selle järgi, mis meeldib või mis hästi välja tuleb. Sa valid ka selle järgi, mis vajab tööd.

• Pane maha üks selge eesmärk, mitte kümme korraga.
• Kirjuta üles lihasrühmad või oskused, mis jäävad maha.
• Muuda kava tulemuse järgi, mitte tuju järgi.
• Hoia distsipliini ka siis, kui areng on aeglane.
• Ära lase keskkonnal otsustada, kui suur su siht tohib olla.

See ei tähenda, et iga noor treenija peaks unistama Mr.Universum tiitlist. Aga mõtteviis on väärtuslik. Kui rind areneb ja jalad jäävad maha, tuleb jalgadele rohkem tähelepanu anda. Kui biitseps kasvab ja triitseps ei vasta, tuleb otsida parem tööviis. Kulturismis, nagu eluski, ei paranda juhus seda, mida sa ise ei taha märgata.

Loo lõpus saabus kutse osaleda Mr.Euroopa konkursil juunioride klassis. Võistlused toimusid Saksamaal Stuttgardis. Vorm oli hea, aga väeosast lahkumiseks ulatus järjekord kuue nädalani. Lõpuks tegi Arnold oma valiku: ta hiilis välja ja ronis üle väeosa müüri, kaasas ainult seljasolevad riided.

See ei ole soovitus reegleid rikkuda. See on märk sellest, kui suur pinge võib tekkida siis, kui eesmärk ja süsteem liiguvad eri suunas. Tema loos oli kulturism tähtsam kui mugav lahendus.

KKK

Miks Arnold kirjutas nõrgad lihasrühmad üles?

Sest silma alt ära jääv probleem kipub korduma. Kui triitsepsid, jalad ja õlad olid peegli juures kirjas, pidi ta nendega iga päev arvestama.

Kas distsipliin oli Arnoldi jaoks uus asi?

Ei olnud. Ta kasvas kodus ranges keskkonnas ja kandis sama suhtumise treeningusse. Armee lihtsalt võimendas seda korda veelgi.

Mida saab tavatreenija sellest loost kaasa võtta?

Ära treeni ainult tugevaid külgi. Vaata ausalt, mis maha jääb, muuda kava ja anna sellele aega. Just sealt tuleb tasakaal.

(Jätkub)

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.