Spiruliina vetikad – kõik, mida eluks vaja

Spiruliina kui iidne mikrovetikas

Kõige elusa esivanem, üks iidsemaid taimi planeedil Maa (vanus 3,5 mld aastat) – siniroheline mikrovetikas spiruliinas (Spirulina platerisis) sisaldab võimsat inimorganismi jaoks väärtuslike ainete kombinatsiooni, millest mõned on äärmiselt haruldased ning mida taimses toidus praktiliselt ei leidu.

Spiruliinat (arthrospira platensis) on mikroskoopiline, ainurakne vetikas, mis on elanud maakeral sellest ajast alates, kui siin on olnud elu. See siniroheline mikrovetikas on oma ehituselt spiraali kujuga, millest on ka spiruliinast saanud oma nime.

Looduse enda poolt tasakaalustatud vitamiinide, mineraalide ja aminohapete kompleks rabab ettekujutusvõimet – 1 g spiruliinas valke kuiva pulbrit sisaldab sama palju kasulikke aineid kui sisaldub 1 kilogrammis värsketes aed- ja puuviljades.

Spiruliinat biomass sisaldab absoluutselt kõiki inimese elutegevuseks vajalikke aineid. Organism omastab neid tunduvalt kergemini kui analoogilisi aineid teistest toiduainetest. Sellises kontsentratsioonis valgusisaldus teeb spiruliinast unikaalse toiduaine taimetoitlaste jaoks, kelle jaoks on taimne valk väga oluline.

Täisväärtusliku valgu sisaldus spiruliinas ületab oluliselt valgusisalduse kõikides olemasolevates toiduainetes, sealhulgas lihas, sojas ja kaunviljalistes. 100 g spiruliinat sisaldab 60-70 g valku (3x rohkem kui sealihas; 2x rohkem kui loomalihas ja kalas; 1,5x rohkem kui sojaubades), seejuures omastab inimorganism spiruliinast valke väga kergesti, isegi kuni 80% ulatuses. Need valgud sisaldavad 18 inimorganismile vajalikku aminohapet, millest 8 on asendamatud, mida organism ei sünteesi. Lisaks sellele sisaldab spiruliinas valke rohkelt mikro- ja makroelemente, rauda, kaltsiumi, vaske, magneesiumi, mangaani, tsinki, fosforit, seleeni ning suures koguses vitamiine. Sealhulgas beetakaroteeni (spiruliinat beetakaroteen on 10x rohkem kontsentreeritud kui porgandites), nukleiinhappeid (DNA ja RNA – täidavad olulisi funktsioone geneetilise informatsiooni talletamisel ja edastamisel), gammalinoleenhapet (mis kuulub Omega –6 tüüpi polüküllastumata rasvhapete hulka), klorofülli (orgaanilise raua allikas, samuti suurepärane vahend detoksikatsiooniks ja jääkainete vabanemiseks), fükotsüaniini (stimuleerib immuunsüsteemi, pärsib vähirakkude kasvu).

Spiruliina toime organismile

• tugevdab oluliselt immuunsust ja normaliseerib ainevahetust
• vähendab väsimust ja suurendab vastupidavust
• tagab organismi kiire taastumise suurte füüsiliste ja vaimsete koormuste korral
• normaliseerib närvisüsteemi, peaaju ja südame-veresoonkonna talitlust
• kompenseerib vitamiini- ja mineraalivaegust
• parandab nägemist
• stimuleerib hemoglobiini sünteesi
• alandab kolesteriini taset ja stabiliseerib suhkru sisaldust veres
• normaliseerib arteriaalset vererõhku
• soodustab organismist toksiinide, raskemetallide ja radionukliidide väljutamist
• taastab vereloomeelundite töö kiirgus-, keemia- ja infektsioonkahjustuste korral
• aitab kaasa liigsest kehakaalust vabanemisele
• lühendab oluliselt taastumisaega operatsiooni- ja sünnitusjärgsel perioodil, samuti suurendab toitvatel emadel piima sekretsiooni.

Spiruliinast see on täiesti ohutu toiduaine, mille regulaarne tarvitamine toob endaga kaasa elujõu ja energia vältimatu juurdevoolu. Samas suureneb tavalisest tõhusamalt vastupanuvõime stressile, suurenenud füüsilistele koormustele ja haigustele.

Spiruliinas valke stimuleerib organismis eluliselt tähtsaid protsesse, tugevdab tõhusalt immuunsust ja tekitab hea enesetunde. See on rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele äärmiselt vajalik vahend. Spiruliinat on eriti soovitav nendele taimetoitlasetele, kes harrastavad aktiivset eluviisi või elavad külma kliimaga riikides ning kelle toiduratsioonile on iseloomulik valgudefitsiit.

Tema sügavroheline värv tuleneb vikerkaarelistest looduslikest pigmentidest- klorofüllist (roheline), phycocyanin (sinine) ja karotenoididest (oranz) – mis korjavad päikese energiat. Paljud valmistoidud on oma toitvuselt tühjad- ilma vitamiinide, mineraalide ja mikrotoitaineteta. Nad jätavad meid nõrga tervise ja madala energiatasemega, samas ladestuvad kehale liigsed kilod. Spiruliinast on ehk meie planeedi kõige toitaineterikkam üksiktoit ja see on täis eriti sportlastele ja taimetoitlastele väärtuslikke toitaineid. Spiruliinas valke sisaldab 65-71% valku, rohkesti B rühma vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9) ja beetakaroteeni ning A-, E- ja K-vitamiini. Suur osa mikrovetikatest sisaldab ka märgatavalt suuri koguseid vältimatuid rasvhappeid. Need koostisosad on tähtsad peaaegu kõikide keha mehhanismide optimaalseks tööks. Kõnealused rasvhapped haldavad rakkude seinte ehitust ja on olulised põletike ennetamiseks. Spiruliinat peetakse emapiima järgi parimaks gammalinoleenhappe (GLA) allikaks, mis on meie närvisüsteemile äärmiselt vajalik, põletikku ennetav rasvhape. See mikrovetikas sisaldab ka eriti suurt hulka kehale vajalikke mineraalaineid sh. kaltsiumit, rauda, magneesiumit, mangaani, fosforit, väävlit, kroomi ja seleeni. Suur kogus spiruliinat väävlisisaldusega aminohappeid (metioniin, küsteiin) ja lisaks haruldane fükosüaniini nimeline polüpeptiid aitavad maksal ja närvisüsteemil puhastuda kahjulikest mürkainetest meie kehas.

Spiruliinast tähtsamad antioksüdandid on: Beetakaroteen (ja veel sada karotenoidi), Klorofüll ehk leheroheline, Zeaxantiin (äärmiselt tähtis antioksüdant nägemisvôime parandamiseks), Superoksiiddismutaas (SOD) (metaboolne ensüüm), Fükosüaniini -nimeline eksootiline sinirohe pigment.

Spiruliina valke toitainete rikkust kinnitab ka see, et NASA on valinud selle astronautide toidulisandiks.

Läbi ajaloo on see tähelepanuväärne veetaim toitnud inimesi Aafrikas ja Ameerikas. Tänapäeval tarbivad spiruliinat teadlikud inimesed üle kogu maa oma terviseks. Kui sa oled üle minemas töödeldud tühjalt toidult ja keemilistelt vitamiinidelt loomulikule toidule, hakka kasutama ka spiruliinat, looduse vanemat, elavat toitu.

Puhas roheline energia on hea igaühele! Fitnessi turult!

Tunne ennast hästi seestpoolt ja näed hea välja väljastpoolt.

Autor: Veronika Otter

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Tule trenni! ArtGym