Staadionilt kinosaali: Magnus Kirdi lugu jõuab filmilinale

Magnus Kirt (sündinud 10. aprillil 1990 Tõrvas) on Eesti odaviskaja, kes kergejõustikusõpradele tutvustamist ei vaja. Mehel on muu hulgas ette näidata viis odaviske Eesti rekordit, viis Eesti meistri tiitlit, poodiumikoht nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlustelt, kaks Eesti aasta meessportlase tiitlit ja kaks Eesti Vabariigi spordipreemiat. Nüüd on Kirdist valmimas ka dokumentaalfilm, mis avab selle ühtaegu imelise ja keerulise teekonna tagamaid. Enne kui lugu ekraanile jõuab, teeme väikese tagasivaate Kirdi tähelennule.

Esimesed sammud Tõrvast maailma

Noorena katsetas Kirt erinevate aladega, näiteks kõrgushüppe ja suusatamisega, odaviskele keskendumine tuli pisut hiljem. Esimesed rahvusvahelised võistlused ei lennutanud Kirti kohe edetabelite tippu, see-eest maandus tema lendu lastud oda aasta-aastalt üha kaugemale. Kui 2009. aasta Euroopa juunioride kergejõustiku meistrivõistlustel Serbias saavutas Kirt kahekümne teise koha tulemusega 63.75, siis viis aastat hiljem Euroopa meistrivõistlustel Zürichis tuli kahekümne teine koht juba tulemusega 74.33.

Ka järgmised aastad kulgesid tõusvas joones. 2015. aasta Pekingi kergejõustiku maailmameistrivõistlused tõid 78.84 meetriga taas kahekümne teise koha, 2016. aasta Rio de Janeiro olümpial sai Kirt aga kirja tulemuse 79.33. Väärib mainimist, et Kirdi isiklik rekord oli selleks ajaks juba ka 80 meetri joone ületanud – 86.65.

Ridamisi Eesti rekordeid ja EM-i pronks

2018. aastal toimus Kirdi karjääris tõeline hüpe. Just siis õnnestus tal lausa kolm korda Eesti odaviske tippmarki parandada. 3. juunil Tartus Gustav Sule mälestusvõistlustel purustas ta Andrus Värnikule kuulunud rekordi 87.83 tulemusega 88.45. Vaid mõni päev hiljem tõi ta Turus toimunud võistlustelt koju juba uue tipptulemuse 88.73 ja 13. juulil lisas Kirt rekordile veel sentimeetreid, visates 89.75.

Samal aastal peetud Euroopa meistrivõistlustel Berliinis saavutas Kirt 85.96-meetrise viskega kolmanda koha. Lisaks kõigele krooniti ta 2018. aastal ka kolmandat korda Eesti meistriks.

90 meetri ületamisest hõbemedalini Dohas

Kirdi parimaks hooajaks kujunes 2019. Just selle aasta 20. juunil viis ta Eesti odaviskerekordi üle maagilise 90 meetri piiri. Tšehhis Ostravas toimunud võistlustel lendas oda lausa 90.34 meetri kaugusele. Kuid möödus vaid paar päeva ja Kirt napsas Soomes Kuortanes peetud võistlustelt esikoha veel võimsama tulemusega: 90.61.

Sama aasta Doha maailmameistrivõistlustel teenis Kirt 86.21 meetri pikkuse viskega hõbemedali, ent õlavigastuse tõttu jäi MM pooleli. Vigastus tõi kaasa pika ja keerulise ravi- ja taastumisperioodi, ent isegi pärast paariaastast võistluspausi tuli Kirt ka 2022. aastal Eesti meistriks. Kõikidest jõupingutustest hoolimata tuli lõpuks siiski langetada otsus tippspordi tegemisele joon alla tõmmata.

Uued väljakutsed treenerina ja kinolinal

Suure spordiga lõpetamine ei tähendanud aga seda, et Kirt oleks odaviskele selja pööranud. Selle asemel võttis ta ette tänuväärse töö noorte sportlaste konsultandi ja treenerina. Ta on juhendanud mitmeid Eesti sportlasi, sealhulgas kümnevõistleja Johannes Ermi ja odaviskaja Gedly Tugit. 2025. aastal otsustas ta võtta vastu uue väljakutse ning alustada ühe Soome parima odaviskaja ja olümpialootuse Oliver Helanderi treenerina.

Tippsport nõuab aga lisaks sportlase ja treeneri jõupingutustele ka täiendavat tuge. Magnus Kirdi sporditeekonda on läbi aastate toetanud Dreambox Gamesi hallatav internetikasiino Chanz. Nüüd on Chanz pannud õla alla ka sellele, et Magnus Kirdi lugu jõuaks suurele ekraanile. Valmimas on dokumentaalfilm, mis heidab pilgu Eesti ühe edukaima odaviskaja sportlaskarjäärile ja toob vaatajani seni nägemata hetked Kirdi saavutuste ja tagasilöökide telgitagustest. See on lugu sportlasest, kelle tee tippsportlasena on küll lõppenud, kuid kelle mõju ja teadmised elavad edasi uues rollis.

Illustreeriv foto: Hendrik Osula