Uku Jürjendal: raskekaalu võitleja tee

Uku Jürjendal on Eesti võitlusspordi nimi, kelle jutt algab lihtsast lapsepõlveunistusest: saada kõige tugevamaks võitlejaks. Tema tee ei alanud kohe ringist, vaid kergejõustikust, kodusest kotitrennist ja esimesest poksisaalist.

See lugu võtab kokku, kuidas 30a, 192cm pikk ja 110 kaaluv raskekaallane treenib, sööb, taastub ning hoiab motivatsiooni üleval siis, kui koormus on tavainimese mõõdupuuga juba väga suur.

Uku Jürjendal ja tee võitlusspordini

Nimi: Uku Jürjendal
Vanus: 30a
Pikkus: 192cm
Kaal: 110

Uku Jürjendal ütleb otse, et unistus saada kõige tugevamaks võitlejaks oli tal juba lapsena. Selline mõte ei ole lihtsalt plakat seinal. See tähendab aastaid kordusi, ebamugavust ja üsna palju päevi, kus lihtsam oleks koju jääda.

Spordikarjäär algas tal kergejõustikuga. Ühel hetkel, 10 aastat tagasi, otsustas ta aga vana unistuse päriselt ette võtta. Algus oli väga lihtne: omal käel kodus koti peal. Sealt tuli esimene poksitrenn ning edasi juba tai-ja kikkpoksi trennid.

Ausalt öeldes on see päris hea meeldetuletus. Paljud ootavad ideaalset klubi, varustust või treeningplaani. Tema alustas sealt, kus sai. Kott, tahe ja esimene samm.

Uku Jürjendal: suurim saavutus ja motivatsioon

Suurimaks saavutuseks nimetab ta IFMA 2014a tai poksi MM-i kulda üliraskekaalus. See ei ole juhuslik medal riiulis. Üliraskekaalus loevad jõud, vastupidavus, tehnika ja närv korraga. Üks nõrk koht tuleb ringis kiiresti välja.

Mis teda motiveerib? Sport on olnud tema elus alati esikohal. Tänu spordile ei tarbi ta alkoholi ega riku oma tervist muude asjadega. See kõlab karmilt, aga tippspordis ongi valikud sageli üsna mustvalged.

Ta ütleb ka, et tal on alati olnud tugev saavutusvajadus. Elu on näidanud, et järeleandmisi tehes ei saavuta midagi. Lihtne tõde: kui eesmärk on suur, siis mugavus peab vahel tahaplaanile jääma.

Suurim motivatsioon tuleb tal enda seest. Kui näed, et pingutused kannavad vilja, tekib tunne, et oled peatumatu. See on tuttav paljudele, kes on kunagi pikalt treeninud: alguses on raske, siis hakkab keha vastama ja lõpuks muutub töö ise sõltuvust tekitavaks.

Kuidas treening ja taastumine koos töötavad

Uku treenib 2 korda päevas 6 päeva nädalas. Esimene trenn on jõud või kardio või konditsiooni trenn. Teine trenn on erialane: tehnika, kotitrenn või sparring. Sellise rütmi juures ei ole taastumine lisaluksus, vaid osa tööst.

Lõõgastumiseks käib ta võimalikult sagedasti massaazis, saunas ja ujumas. Vaimul laseb ta puhata inspireerivat filmi vaadates või head raamatut lugedes. See pool jääb harrastajatel tihti kahe silma vahele. Trenn lõhub keha natuke ära, puhkus ehitab selle uuesti üles.

Mis siis tegelikult juhtub, kui taastumine vahele jätta? Alguses ei pruugi midagi hullu tunda. Siis hakkab uni kehvemaks minema, tuju langeb, liigutused muutuvad aeglasemaks ja vigastused tulevad kergemini. Raskekaallase puhul on koormus veel suurem, sest iga hüpe, löök ja samm kannab rohkem massi.

Uku Jürjendal ja toitumise põhimõtted

Kuna Uku Jürjendal on raskekaallane, ei muretse ta kaalu pärast. Isegi, mida rohkem seda parem. See ei tähenda aga suvalist söömist. Ta ei tarbi suhkrut, praetud/fritüüritud toitu, sealiha jne.

Tavaliselt koosneb tema menüü enam-vähem sellistest toiduainetest: kana, kala, veiseliha, kohupiim, kodujuust, muna, pähklid, seemned, oliiviõli, maapähklivõi, kookosõli, rukis, oder, tatar, kaer, riis, kartul, porgand, kõiksugused juurikad/salatid ja kõikvõimalikud puuviljad.

Koguseid ta ei piira. Ta sööb 4 korda päevas kõhu korralikult täis. Raskekaallase jaoks on see loogiline: kui treeninguid on palju, peab kütust olema. Samas tuleb see kütus enamasti päris toidust, mitte ainult kiirest näksimisest.

Lemmiktoit on tal grillitud lõhe. Toidulisanditest kasutab ta proteiini, kreatiini, aminohappeid, vitamiini ja mineraali kompleksi, kalaõli, glükosamiini, kollageenvalku, treeningu aegset isotoonilist jooki ning magneesiumi ennem magama minekut.

Praktilised soovitused paremasse vormi

Uku kolm soovitust on lihtsad, aga mitte alati mugavad. Kuna ta on enda sõnul trennihull, soovitab ta teha rohkem sporti. Tema puhul on see alati mõjunud.

Teine soovitus: sööge värsket ja päris toitu. See tähendab toitu, millest saad aru ka ilma sildita. Liha, kala, muna, kohupiim, tatar, riis, kartul, juurikad, salatid ja puuviljad ei vaja pikka seletust.

Kolmas mõte on aus: kui ennast piisavalt liigutada ei viitsi või ei saa, tuleb hakata päevaseid kaloreid lugema. See pole karistus. See on viis teada saada, mis päriselt taldrikule jõuab.

Eeskujudena nimetab Uku Jürjendal nimesid Badr Hari, Mirco Crocop ja Rico Verhoeven. Lisaks ka mitmeid teisi legendaarseid raskekaalu kikkpoksijaid. Sellised nimed annavad suuna, aga töö tuleb ikka endal ära teha.

Jälgi minu ettevõtmisi ja tegemisi:
Instagramis: uku.jurjendal
Facebookis: ukujurjendal

Uku Jürjendal: KKK

Kuidas Uku Jürjendal võitlusspordini jõudis?

Ta alustas sporditeed kergejõustikuga, kuid otsustas 10 aastat tagasi lapsepõlveunistuse ellu viia. Esmalt treenis ta kodus koti peal, seejärel läks poksitrenni ning sealt edasi tai-ja kikkpoksi juurde.

Mis on tema suurim saavutus?

Tema suurim saavutus on IFMA 2014a tai poksi MM-i kuld üliraskekaalus.

Mida ta soovitab paremasse vormi saamiseks?

Ta soovitab teha rohkem sporti, süüa värsket ja päris toitu ning vajadusel hakata päevaseid kaloreid lugema.

Autor: Fitness.ee