Alasti: kuidas end oma kehas hästi tunda

Alasti olemine võib korraks väga ausaks teha: peegel näitab keha, aga mõte lisab sellele kohe hinnangu. Siin on praktiline ja rahulik viis, kuidas lõpetada iga voldi, armi või kuju üle vaidlemine ning hakata oma kehas paremini elama.

Miks alasti peegli ees nii raske on?

Millal oli viimane kord, kui vaatasid peeglisse ja sulle päriselt meeldis see, mida nägid? Mitte nii, et leidsid kiiresti ühe vea ja lubasid esmaspäeval uuesti alustada. Vaid nii, et vaatasid end ja mõtlesid: see olen mina.

Paljud inimesed seovad hea enesetunde kaalunumbriga. Mõte kõlab tuttavalt: “Ma oleksin õnnelik, kui kaotaksin kaalus” või “Mu elu oleks parem, kui oleksin kõhnem”. Ausalt öeldes ei ela need mõtted ainult ülekaaluliste peas. Ka heas vormis inimene võib olla oma keha vastu karm.

Michele S.Olson, Auburni Ülikool Montgomery-st Alabamas, on rääkinud sellest, kuidas kehaga rahulolematus võib mõjutada ka tervist. Algne artikkel tõi välja, et rohkem kui 40% naistest peavad aeg-ajalt dieeti. See number ei ütle, et iga dieet on halb. Küll aga näitab see, kui tavaline on mõte, et keha vajab enne parandamist, alles siis lubame endal rahul olla.

Mis siis tegelikult juhtub? Kui keha on kogu aeg projekt, muutub peegel kontrollpunktiks. Sa ei vaata enam inimest, vaid otsid tõendeid: kas kõht on piisavalt lame, kas puus on liiga lai, kas käsi näeb “õige” välja. Selline vaatamine väsitab.

Alasti tõde: keha ei pea olema vaenlane

Thomas Cash, Old Dominion Ülikool Norfolkis Virginias, on öelnud, et kui sulle ei meeldi su keha, on raske ka iseendaga rahu teha. Ta on psühholoog, kes on tegelenud ilu ja välimuse teemadega, ning raamatu “Keha kuju töövihik:8-astmeline programm” autor.

Selle mõtte tuum on lihtne: keha ei ole ainult välimus. Keha on see, millega sa liigud, treenid, kallistad, magad, sööd ja kannad end läbi päeva. Kui su peas on keha kohta ainult kriitika, kandub see tihti edasi suhetesse, töösse ja enesekindlusesse. Enesest lugupidamine on algses tekstis nimetatud lausa number 1-ks teemaks, mis mõjutab suhteid teiste inimestega.

See ei tähenda, et peaksid iga päev peegli ees hüüdma, kui suurepärane kõik on. See võib tunduda võlts. Palju parem algus on neutraalsus. Sa vaatad ja ütled endale: “See olen mina.” Mitte “halb”, mitte “ilus ainult siis, kui…”, vaid lihtsalt mina.

Kuidas 8-sammuline programm päriselus algab?

Algne lugu lubas 8-sammulist programmi. Esimene samm on peegliharjutus, mis kõlab lihtsamalt, kui see tegelikult on. Võta hetk, kus sa ei kiirusta. Näiteks pärast duši all käimist. Seisa täispikkuses peegli ette heledas valguses ja vaata oma keha ilma kohe parandama asumata.

Raske koht on see, et pilk jookseb tavaliselt kohe sinna, mis ei meeldi. Kõht. Reied. Nahk. Õlad. Mis iganes sinu “koht” on. Cashi mõte oli, et me ei räägiks teiste inimestega nii, nagu vahel räägime oma kehaga. Sa ei kõnniks tänaval ringi ja ei tervitaks inimesi nende füüsiliste vigade järgi. Miks siis enda peal seda teed?

Proovi nii: vaata kõigepealt kogu keha. Ütle mõttes: “See olen mina.” Siis leia üks kehaosa, mis sulle meeldib või mille suhtes suudad olla vähemalt neutraalne. Võib-olla õlad, käed, selg, juuksed, jalad või nägu. Hoia pilku seal veidi kauem. See ei ole edevus. See on harjutus, mis õpetab aju mitte ainult vigu otsima.

Kui mõni kriitiline mõte tuleb, märka seda. Ära hakka temaga vaidlema. Ütle lihtsalt: “Ma kuulen seda mõtet, aga ma ei pea seda praegu uskuma.” See kõlab väikeselt, kuid kordustega muutub peegli ees seismine vähem pingeliseks.

Praktilised võtted, et alasti keha aktsepteerida

Esimene võte: ära tee peeglist kohtusaali. Kui vaatad end ainult siis, kui oled pahas tujus, pärast rasket päeva või enne kitsast riietust, seostub peegel süüdistusega. Vaata end ka tavalistel hetkedel. Lühidalt. Rahulikult.

Teine võte: lõpeta “kui ma oleksin” laused. Kui tabad end mõttelt “kui ma oleksin kõhnem”, küsi: mida ma tegelikult tahan? Rohkem energiat? Julgust ujuma minna? Paremat suhet toiduga? Need on palju konkreetsemad sihid kui lõputu enda mõõtmine.

Kolmas võte: hoia treening keha poolt, mitte keha vastu. Trenn võib olla viis end karistada, aga see võib olla ka viis end paremini tunda. Vahe on suur. Kui iga treening algab vihaga oma välimuse vastu, on raske pikaajaliselt jätkata. Kui treening algab mõttega, et keha väärib jõudu ja hoolt, muutub suhe pehmemaks.

Neljas võte: tee üks muudatus korraga. Cash soovitas anda endale väikese ülesande ja liikuda samm-sammult. See on mõistlik. Sa ei pea üleöö kogu minapilti ümber tegema. Piisab sellest, et täna vaatad peeglisse 30 sekundit ilma end solvamata. Homme võib-olla uuesti.

Lihtne tõde: keha aktsepteerimine ei tähenda, et sa loobud arengust. Sa võid treenida, toituda paremini ja tahta muutusi. Aga muutus ei pea algama enesevihkamisest.

KKK

Kas peegliharjutus sobib kõigile?

Enamasti jah, kui teha seda rahulikult ja lühidalt. Kui peegli ees olemine tekitab tugevat ärevust või söömisega seotud sundmõtteid, tasub rääkida vaimse tervise spetsialistiga.

Kas keha aktsepteerimine tähendab, et ma ei peaks kaalust alla võtma?

Ei tähenda. Sa võid soovida kehakaalu muuta, aga seda saab teha ka lugupidamisega. Vahe on selles, kas hoolitsed keha eest või karistad teda.

Mida teha, kui ma näen ainult vigu?

Alusta neutraalsest kirjeldusest. Näiteks: “Mul on kõht, jalad, käed ja selg.” See võib tunduda kuiv, kuid aitab liikuda kriitikast vaatlemise poole.

Autor: joker,M&F Hers

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Tule trenni! ArtGym