IFBB ja kulturismi liigade segadus Eestis

IFBB on nimi, mida kulturismi ja fitnessi maailmas kasutatakse sageli väga lõdvalt. Just seepärast tasub sportlasel, treeneril ja ajakirjanikul aru saada, kes päriselt korraldab sporti ning kes müüb lihtsalt lava, liikmekaarti ja show-kogemust.

Miks IFBB segadus üldse oluline on?

Kulturismis ei ole küsimus ainult selles, kes laval kõige paremas vormis välja näeb. Küsimus on ka selles, milliste reeglite järgi võistlus toimub, kes neid reegleid kontrollib ja kas sportlase tervis on päriselt kaitstud.

IFBB ehk International Federation of Bodybuilding and Fitness on rahvusvaheline mittetulunduslik spordiorganisatsioon. Selle liikmeteks on rahvuslikud alaliidud, mitte ühe inimese eraettevõtted. Eestis kuulub sellesse süsteemi Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit.

See vahe kõlab kuivalt, aga on praktikas suur. Kui alaliit töötab spordiorganisatsioonina, on olemas põhikiri, kongressid, komisjonid, reeglid ja vastutus. Kui üritust juhib äriettevõte, võib otsustamine liikuda palju kitsamasse ringi. Lihtne tõde: sport ja meelelahutus ei ole sama asi, isegi kui mõlemad toimuvad laval prožektorite all.

Kuidas IFBB süsteem töötab?

IFBB on seotud rahvuslike alaliitude kaudu. Paljud liikmesriigid kuuluvad oma riigi olümpiakomitee süsteemi ning IFBB võistlused lähtuvad antidopingu reeglitest. Algne tekst rõhutas ka IFBB seotust SportAccord’i, International World Games Association’i ja WADA raamistikuga. Selle mõte on lihtne: kulturismi käsitletakse spordialana, millel on reeglid ja kontroll.

Otsustamine ei käi ühe inimese suva järgi. IFBB kõrgeim organ on kongress. Näiteks 2018. aastal Benidormis olid algse artikli järgi kohal 94 riigi esindajad. See ei tähenda, et iga otsus oleks kõigile alati meeltmööda. Küll aga tähendab see, et otsustel on ametlik raam ja vastutusliin.

Sportlase jaoks on see tähtis väga maisel põhjusel. Kui ta valib, kus võistelda, valib ta ka süsteemi. Kas ta võistleb alaliidu reeglite järgi? Kas tal on selge, kes kohtunikud määrab? Kas keelatud ainete suhtes on reeglid vaid paberil või ka tegelikult osa võistluskultuurist?

NPC, profiliigad ja nime kasutamise vaidlus

Algse artikli keskne mure oli NPC ja IFBB nime ümber tekkinud segadus. NPC oli USA kulturismi süsteemis väga mõjukas, kuid algse käsitluse järgi lõppes tema liikmelisus IFBB-s reeglite rikkumise tõttu. Pärast seda jäi USA turul kasutusse nimi, mis ajas paljud sportlased ja pealtvaatajad segadusse.

Mis siis tegelikult juhtub, kui kaks eri süsteemi kasutavad sarnast nime? Tavaline harrastaja näeb plakatil tuttavat lühendit ja eeldab, et tegemist on sama rahvusvahelise spordiorganisatsiooniga. Treener võib kuulda sportlaselt: “Aga see on ju ka IFBB.” Ajakirjanik võib kirjutada loo nii, et lugeja ei saa aru, millise organisatsiooni võistlusest jutt käib.

Just siin peab olema täpne. Rahvusvahelise Kulturismi ja Fitnessi Föderatsiooni ametlik süsteem ei ole sama asi kui kommertslik profiliiga või eraldi korraldatud show. USA-s on IFBB ametliku liikmena esile toodud IFBB Physique America, mille kaudu püüti algse artikli järgi seda segadust korrastada.

Mida sportlane peaks enne võistlust vaatama?

Enne registreerimist tasub küsida paar igavat, aga väga vajalikku küsimust. Kes on korraldaja? Kas tegemist on rahvusliku alaliidu kalendris oleva võistlusega? Millised on dopingureeglid? Kes määrab kohtunikud? Kas võistluse tulemused lähevad ametlikku spordisüsteemi või on tegu lavashow’ga, mille eesmärk on peamiselt piletid, osalustasud ja nähtavus?

Ausalt öeldes ei ole show iseenesest patt. Paljud inimesed tahavad laval esineda, vormi näidata ja pilte saada. Probleem tekib siis, kui show’d müüakse spordina, kuid sportlikud põhimõtted on nõrgad või puuduvad. Siis maksab sportlane kinni süsteemi, mis ei pruugi tema arengut ega tervist kaitsta.

Eestis on see eriti oluline, sest kogukond on väike. Üks segane pealkiri või sotsiaalmeedia postitus liigub kiiresti. Kui ajakirjanik vastandab hooletult IFBB-d mõne kommertsliigaga, jääb mulje, nagu oleks tegu kahe samaväärse spordistruktuuriga. Algse artikli seisukoht oli selge: nii seda esitada ei tohiks.

IFBB ja meedia: kuidas rääkida täpsemalt?

Meedias võiks vältida udust sõna “liiga”, kui lugejale ei selgitata, mis selle taga on. Kas räägime rahvusvahelisest alaliitude süsteemist? Eraettevõtte korraldatud võistlussarjast? Profishow’st? Need ei ole pisiasjad, vaid muudavad kogu loo tähendust.

Samuti tasub olla ettevaatlik väidetega, et maailmas on lihtsalt kaks või kolm “suurt kulturismi liigat”. Selline lause kõlab mugavalt, aga jätab mulje, et kõik süsteemid on üles ehitatud samal põhimõttel. Ei ole. Ühel pool on spordiorganisatsioon koos rahvuslike alaliitude ja reeglitega. Teisel pool võivad olla brändid, lavad ja ärimudelid.

Sportlasele tähendab täpne keel rohkem kui mainevaidlust. See aitab valida, kuhu oma raha, aeg ja tervis panna. Kui eesmärk on osaleda ametlikus spordis, tuleb otsida ametlikku spordisüsteemi. Kui eesmärk on esinemine ja nähtavus, võib kommertslik lava seda pakkuda, aga seda ei peaks nimetama samaks asjaks.

KKK: IFBB ja võistluste valik

Kas IFBB on sama mis iga IFBB nime kasutav profivõistlus?

Ei pruugi olla. Just nime kasutamine on tekitanud palju segadust. Vaata alati, kas võistlus kuulub ametliku rahvusliku alaliidu ja rahvusvahelise IFBB süsteemi alla.

Miks peaks harrastaja sellest üldse hoolima?

Sest võistluse korraldus mõjutab reegleid, kohtunikutööd, dopingukontrolli ja sinu enda terviseriske. Harrastaja ei pea teadma kõiki juriidilisi detaile, aga ta peaks aru saama, kelle süsteemi ta siseneb.

Kuidas ajakirjanik saab segadust vältida?

Tuleb nimetada täpne organisatsioon, mitte kasutada kõiki kulturismi võistlusi ühe üldise sildina. Kui tegemist on kommertsüritusega, siis nii võikski seda kirjeldada.

Ergo Metsla
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president