Ants Antson 1938–2015: aitäh tehtu eest

Eesti esimene taliolümpiavõitja Ants Antson lahkus meie seast 31. oktoobril 2015. 1964. aasta Innsbrucki olümpial 1500 meetri kiiruisutamise kulla võitnud Kopli poiss näitas terve elu jooksul, kui kõrgele võib jõuda lihtsast igapäevasest liikumisest. See on lugu mehest, kes tõstis ühe põlvkonna pea püsti — ja kelle tallatud rajal ei lase uued tulijad rohtuda.

Ants Antson — Kopli poiss, keda sõda ei murdnud

Ants Antson sündis 11. novembril 1938 Tallinnas ja kasvas üles Kopli poolsaarel, laevatehaste ja sadamate piirkonnas. Ta oli sõna otseses mõttes sõja jalus. Pommitabamustest süttinud kütusereservuaarid andsid pimestavat valgust, mis ei ununenud iial — selliseid pilte ei kustuta ükski hilisem võit.

Selle kandi poistel oli sõja ajal ja rasketel sõjajärgsetel aastatel meelekindluse hoidmiseks üks kindel kaitse: liikumine. Sportimine nii, nagu olud lubasid. Joosta sai ja kive pilduda. Mõnele õnnelikule kingiti pall, mis ühiselt ribadeks mängiti. Jääle hangiti saabaste alla seotavad uisud — ja sellest piisas.

Piirkonna ainsal koolil polnud võimlat ega spordiplatsi. Ometi võrsus püsiva liikumise pinnalt staaratleete. Neli odaviskajat — Harry Vallmann, Ronald Ilves, Charles Vallmann ja Vambola Poljakov — kasvasid Eesti meistriteks. Kalju Poljakov võitis vasarakulla. Kaluri tänava majas number 13 oli neli korterit; neist kolmes sirgusid kiiruisukoondislased: Ants Antson ise, Osvald Tukman ja Ants Saks. Lisaks üleaedne Toomas Kirss. Üks linnaosa, üks korpus, terve hulk tippu jõudnud nimesid.

Innsbruck 1964: Ants Antsoni olümpiakuld

1964. aasta talv oli Antsoni jaoks pöördeline. Esmalt Oslos: Euroopa absoluutne meister. Seejärel Innsbruckis: olümpiavõitja 1500 meetri kiiruisutamises. Aasta lõpetuseks võttis ta vastu maailma parima kiiruisutaja auhinna. Kolm tippu järjest — ühelt mehelt, kes oli alustanud saabaste külge seotud uiskudega.

Kõige iseloomulikum on aga Antsoni enda hilisem selgitus. Pärast Innsbruckit kinnitas ta intervjuudes, et Kopli poistel polnud mingeid erilisi spordisihte. Taheti värskes õhus karata. Kaaslastega rammu katsuda. End erinevates olukordades proovile panna. Tugevnevat tervist nautida. Just sellest pinnasest kasvas välja Eesti esimene taliolümpiavõitja — mitte planeeritud projektist, vaid igapäevasest liikumisrõõmust.

Salt Lake City 2002: kui Ants Antson pöialt hoidis

Eesti oli 1924. aastast peetavatel taliolümpiamängudel Antsonini kullata läbi ajanud. Ja ajas ka 38 aastat pärast tema triumfi. Kuni Salt Lake City 2002. aasta mängudeni, kui murdmaasuusataja Andrus Veerpalu karmidel tõusudel eesti mehe sitkuse maksma pani.

Antson ise nägi seda oma silmaga. Ta seisis Soldier Hollow’ staadionil ja hoidis nooremale kaasmaalasele pöialt. Hiljem tunnistas ta heldimusest naljaga üle olla püüdes: „Seisin Soldier Hollow’ staadionil, kui Veerpalu finišisse laskus, ja mul oli tema kulla üle iseäranis hea meel. Olin tiitlist ‘meie ainus taliolümpiavõitja’ ja sellega kaasnevatest kohustustest üsna tüdinud. Kohe kergem hakkas.“

Selles lauses on terve Antson — sõbralik, eneseirooniline, kergusega oma ajaloolist rolli kandev mees, kes tundis ehtsat rõõmu, kui keegi uus ta kõrvale astus.

Ants Antsoni pärand

Ants Antson tähendas Eesti spordimaastikul tervet epohhi. Mees, kelle mälestuseks neil päevil pea langetame ja keda uutele põlvkondadele eeskujuks toome, kandis tiitlit „meie ainus taliolümpiavõitja“ ligi nelja aastakümmet. See on raske koorem ja samas hindamatu kink — sest just selline pikk üksindus tipus muutis ta lugu omamoodi kompassiks paljudele Eesti noortele sportlastele.

Aitäh tehtu eest, Ants! Küllap on juba teel uued sportlased, kes ei lase Sinu tallatud rajal rohtuda.

KKK

Millal ja kus sündis Ants Antson?

Ants Antson sündis 11. novembril 1938 Tallinnas ja kasvas üles Kopli poolsaarel.

Mis alal võitis Ants Antson olümpiakulla?

Kiiruisutamises 1500 meetri distantsil 1964. aasta Innsbrucki taliolümpiamängudel. Sama aasta jooksul tuli ta ka Euroopa absoluutseks meistriks ning pälvis maailma parima kiiruisutaja auhinna.

Kui kaua oli Ants Antson Eesti ainus taliolümpiavõitja?

38 aastat — kuni Andrus Veerpalu võitis 2002. aastal Salt Lake Citys murdmaasuusatamises olümpiakulla.

Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit avaldab sügavat kaastunnet 7. taseme kulturismi ja fitnessi treenerile Fred Antsonile.

Autor: EOK