Eesti fitnessisport võidukal hooajal

Eesti fitnessisport alustas 2018. aasta sügist tugevalt: medalid tulid nii Aasiast kui Euroopa lavadelt. See oli hooaeg, kus kogenud nimed ja uued Pro liiga sportlased näitasid, et Eesti tase ei olnud enam väike kohalik lugu.

Miks Eesti fitnessisport sel sügisel silma jäi

Sügishooaja algus oli Eesti kulturismi ja fitnessi jaoks tihe. Kui tavaliselt räägitakse sügisest kui hallist ja vihmasest ajast, siis võistluskalendris tähendas see hoopis prožektoreid, lavavormi ja mitut tähtsat starti järjest.

Hiina Rahvavabariigis toimunud IFBB Belt and Road rahvusvahelisel karikavõistlusel oli Eesti esindus korralik. Kohal olid delegatsioonijuht ja rahvusvahelise kategooria kohtunik Aleksandra Laer, Euroopa meister ning mitmekordne Eesti absoluutne meister Ott Kiivikas ja Euroopa meister naiste fitnessis Endla Vaher.

Need ei olnud lihtsalt järjekordsed välisvõistlused. Seal jagati IFBB eliitdivisioni reitingupunkte ning parimatele ka kutseid IFBB Pro liigasse. Teisisõnu: laval oli palju kaalul. Ott Kiivikas võitis oma kategoorias kuni 85 kg kulla ning sai tugevas absoluutkategoorias pronksi. Endla Vaher tõi pronksi naiste fitnessi absoluutkategoorias.

Sellised tulemused ei sünni juhuslikult. Need tulevad aastatepikkusest treeningust, toitumise jälgimisest, taastumisest ja võistlusnärvi talumisest.

Eesti fitnessisport ja Pro liiga tase

Bikiinifitnessi sportlaste hooaja algus oli samuti edukas. Septembri teisel nädalavahetusel toimusid Rumeenias IFBB Diamond karikasarja võistlused, kus Janika Aavamägi saavutas bikiinifitnessis kuni 162 cm naiste seas tugeva neljanda koha.

Sama sarja Austria etapil St. Pöltenis, 13.–14. septembril, olid esimest korda võistlustules Eesti IFBB Pro liiga bikiinifitnessi sportlased Helena Mang ja Reet Reimets. Kõrges konkurentsis tulid vastavalt 10. ja 11. koht. Paberil võib see tunduda lihtsalt numbrina, aga Pro liiga laval tähendab iga koht võistlust sportlastega, kes on oma taseme juba rahvusvaheliselt välja teeninud.

IFBB Pro liiga on eliitsari, kuhu ei minda niisama prooviks. Sinna pääsevad sportlased kutsega ning enamasti pärast tugevaid tulemusi amatööride liigast. See teeb Eesti sportlaste kohalolu märgiliseks. Me ei räägi enam ainult sellest, et osaletakse. Räägime sellest, et Eesti sportlased kuuluvad lavadele, kus mõõdetakse maailma taset.

Mida need tulemused Eesti publikule tähendasid

2018. aasta oli Eesti jaoks sümboolne. Vabariik tähistas sajandat aastapäeva ning Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidul oli samuti ümmargune verstapost: 50. Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis.

See andis sügishooajale teise kaalu. Ühelt poolt olid rahvusvahelised medalid ja Pro liiga stardid. Teiselt poolt kodune lava, kus pidi kokku saama mitu põlvkonda: ala rajajad, veteranid, treenerid, klubid ja tänased medalivõitjad.

Kulturism ja fitness on Eestis muutunud palju. Aastakümneid tagasi oli jõusaal paljude jaoks midagi veidrat või poolsalajast. Nüüd käiakse trennis enne tööd, pärast kooli ja nädalavahetusel pere kõrvalt. Mõne jaoks on see harrastus, mõne jaoks elustiil, mõne jaoks tippsport. Lihtne tõde: ala kasvab siis, kui ees on inimesed, keda saab uskuda ja kelle tööd saab näha.

Just seepärast olid Kiivika, Vaheri, Aavamägi, Mangi ja Reimetsa tulemused olulised ka neile, kes ise lavale ei lähe. Need näitasid, et Eesti klubides tehtav töö kannab. Ja et treenerite, kohtunike ning sportlaste ühine pingutus jõuab lõpuks rahvusvahelise tähelepanuni.

Kuidas Eesti fitnessisport edasi liikus

Sügishooaeg ei lõppenud nende võistlustega. Eesti sportlased olid stardis ka IFBB Diamond karikasarja etapil Poolas, Varssavis, ning seejärel ootas legendaarne Arnold Classic Hispaanias, Barcelonas. Selline kalender nõuab täpsust. Reisid, vormi ajastamine, kaal, lavaesitus ja taastumine peavad kõik kokku jooksma.

Võistleja jaoks on see karm periood. Päevad on pikad, toit on mõõdetud ja väsimus koguneb. Publik näeb säravat lavavormi, aga selle taga on väga argine rutiin: trenn, uni, lennujaamad, grimm, kontrollkaalumine ja uuesti trenn. Ausalt öeldes on just see osa, millest ala tõsine väärtus kõige paremini välja paistab.

Kui 50. Eesti meistrivõistlused Alexela kontserdisaalis lähenesid, oli õhus rohkem kui tavaline võistluspinge. See oli võimalus näha Eesti parimaid, kohtuda ala ajaloos oluliste inimestega ja mõista, kui kaugele kulturism ning fitness Eestis jõudnud on.

KKK

Miks olid 2018. aasta sügise tulemused Eesti jaoks tähtsad?

Sest Eesti sportlased tõid rahvusvahelistelt lavadelt medaleid ja jõudsid Pro liiga konkurentsi. See kinnitas, et kohaliku kulturismi ja fitnessi tase oli jõudnud tugevale rahvusvahelisele tasemele.

Mis on IFBB Pro liiga?

IFBB Pro liiga on kõrge tasemega võistlussari, kuhu pääsevad sportlased kutsega. Tavaliselt teenitakse see staatus välja heade tulemustega amatööride võistlustel.

Kes olid selle hooaja Eesti silmapaistvad sportlased?

Artiklis tõusid esile Ott Kiivikas, Endla Vaher, Janika Aavamägi, Helena Mang ja Reet Reimets. Nende tulemused andsid sügishooajale tugeva alguse.

Autor: EKFL