Indrek Otuse kommentaar MM Doha 09

Järgnevalt jagan lühidalt oma mõtteid ja selgitusi seoses meeste kulturismi maailmameistrivõistlustega Dohas.

Vastupidiselt Otile, kellele see oli juba kümnes MM võistelda ja vaadata, on minul varasemast võrrelda ainult Moskvaga aastal 2004, kust pärineb teadupärast Oti senine parim sooritus. Tagantjärele tundub see 5. koht eriti väärtuslik.

Kas tase aasta-aastalt tõuseb? Ei julgeks nii väita. Pigem kõigub keskmine tase ja osavõtjate arv, sõltudes võistluspaigast. Traditsiooniliselt näitavad häid tulemusi lähiregiooni sportlased. Seekord oli dream-teamiga” väljas Egiptus. Tõsi—Egiptus on pikki aastaid olnud väga tugev kulturismiriik, kust veteranide kõrvale kerkib ikka ja jälle noori talente, nagu seeni pärast vihma.

Muide, sain jutule IFBB Antidopingu Komisjoni esimehe dr.Bob Goldmaniga. Küsisin selgitust dopingukontrolli teostamise kohta tiitlivõistlustel. Kuulsin, et dopingukontrolli eest vastutab ja läbiviimist kontrollib seesama komisjon. Proovid viiakse analüüsiks WADA poolt registreeritud laboritesse. Selles osas polevat korraldajatel mingit sõnaõigust. Tundub, et võetud proovid ka reeglitele vastavalt võetakse ja analüüsitakse.

Hoopis teine teema on testitavate sportlaste valik. Reeglite järgi peaks iga kategooria kuuest finalistist kaks minema dopingukontrolli. Kuidas need kaks selgitatakse? Küsisin seda otse dr.Goldmanilt. Küsimus tundus talle väga ebameeldiv. Vastas et erinevalt, võetakse palle jne. See olevat rida, millega komisjon ei tegele—nemad on spetsialistid… Kas testitavate sportlaste loosimine” ongi see privileeg, mille saavad korraldajad ja teatud võrdsemad riigid võrdsete seas”? Mulle tundub selline järeldus loogilisena.

Aga tagasi võistluste juurde. Lõpetan siis jutu -90 kg kategooriast. Kas Oti 10.koht oli õiglane? Arvan küll aga lisan, et kõik kohad 7-st 15-ni kukuvad” suhteliselt põgusa vaatluse tulemusena ja eelkõige esmamulje so vabaseisu põhjal. (Finaal on teine asi!)

Selles on aga kaalukeeleks lihasmass ja proportsioonid. Esimeses komponendis ongi Otil mahajäämus parematest. Tulevikku vaadates, pean reaalsemaks medalit EM-lt kui finaalikohta MM-lt.

Jään hinnangus oma kriteeriumi” juurde: Eesti sportlase koht esimeses pooles on asi, millega peab rahul olema. Seekord õnnestus ettevalmistuse tehniline pool, mis sujus lõpuni skeemi järgi, mida pean õigeks. Rasv oli aegsasti maas, treening viimases faasis rahulik, toitumine normaalse v/r/sv suhtega, mõõduka defitsiidiga, ilma rõhutatud laadimiseta” ja soola / vee manipulatsioonideta võistluseelsetel päevadel. Tulemus pidigi hea olema.

Mida öelda teiste kategooriate kohta? Tase on kõva ja tihe”! Eriti kergemates kaaludes (-65, -79, -75) üllatab see suhteline lihasmass, mille tõttu mehed tunduvad 10 kg raskematena…ja need head proportsioonid. Midagi pole parata—tippsportlaseks peab sündima, igal alal…

Isiklikus plaanis oli üllatuseks rahvusvahelise kohtuniku tunnistuse saamine ja võimalus kätt proovida. Sellel tasemel tunnen ennast algajana aga see ongi loogiline ja paraneb ainult praktikaga. Neile, kes loodavad oma” kohtuniku peale, pean ütlema, et üks kohtunik ei muuda poolfinaalis absoluutselt mitte midagi ja ka finaalis on vajalik mitme kohtuniku koostöö”, mille olemasolus ma siiralt kahtlen. Arvan, et kohtunike töö kvaliteet so aus hindamine, on aastatega paranenud.

[url=http://www.ifbb.com/page_report.php?id=69]IFBB ametlik kommentaar, loe siit![/url]

[url=http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=25916]Ametlikud tulemused, vaata siit!

Reportaa¸ foorumis, vaata siit!
[/url]

Autor: Indrek Otsus