Jõutõste veteranid Märjamaal rekordijahil

Jõutõste tõi laupäeval, 18. novembril Märjamaale tavalisest suurema elevuse: avadefileel oli rivis rekordarv võistlejaid, kokku 19. Päev jäi meelde nii veteranide Eesti rekordite kui ka nelja noore tõstja esimese tõstepõranda kogemusena.

Jõutõste Märjamaal: miks see päev eriline oli

Rapla maakonna lahtistel meistrivõistlustel, Rapla SVK ja Eesti Spordiveteranide Liidu meistrivõistlustel jõutõstmises oli kohe alguses näha, et tegu ei ole vaikse kohaliku võistlusega. Kogenud veteranide kõrval astusid üles kolm noort meest Märjamaalt ja üks Järvakandist. Kõigile neljale oli see esimene kord tõstepõrandal.

Esimene võistlus on alati omaette katsumus. Sa pead mitte ainult raskust tõstma, vaid ka käske kuulama, katsete järjekorda jälgima ja laval närviga toime tulema. Seepärast oli tähtis, et kõik neli noort said oma kogemuse kätte ja tegid seda tublilt.

Veteranid olid aga seekord selgelt rekordijanused. Ja mitte ainult jutuks. Kokku püstitati 19 veteranide klassi Eesti rekordit. Selline arv näitab, et vorm oli õigel päeval kohal ning võistlus andis tõstjatele hea võimaluse end maksma panna.

Kuidas jõutõste rekordid sündisid

M1 (40a – 49a.) klassis kerkis üheks päeva nimeks tartlane Aivo Nurmine. Kehakaalus -90 kg surus ta lamades 207,5 kg ja 215 kg. Need tulemused olid uued suurepärased Eesti rekordid ning ühtlasi ka selle kehakaalu Eesti seenioride rekordid.

Nurmine oli nädal tagasi võistelnud Norras MM-il. Eesti 2005. a parim jõutõstja näitas Märjamaal, et suur võistlus ei olnud temast hoogu välja võtnud. Kogusummaga 737,5 kg oli ta ka kogu võistluse parim mees.

Kaheksa rekordiületust tuli Toila valla mehelt Viktor Gustsinilt. Ta võistles M3 (60a – 69a.) klassis kehakaalus -100 kg. Tema uued rekordid olid kükk 190 kg, jõutõmme 215 kg ja kogusumma 480 kg. See on hea näide sellest, miks veteranide jõutõste väärib tähelepanu: vanuseklass ei tähenda väikest pingutust.

Praktiline vaade: mida tulemused näitavad

Jõutõstmises loeb iga katse. Mõni tulemus paistab silma suure numbriga, mõni sellega, et sportlane teeb õigel hetkel kindla ja puhta tõste. Märjamaal oli mõlemat.

Uuteks Eesti rekorditeks said veel M1 klassis Jaan Tuha kükk 245 kg kehakaalus -110 kg, M2 klassis Heino Maiste kükk 152,5 kg kehakaalus -67,5 kg ning Raul Randmäe lamades surumine 200 kg kehakaalus +125 kg.

M3 klassis tegi rekordeid Artur Andrekson Tallinna Politsei Spordiseltsist. Kehakaalus -110 kg olid tema tulemused kükk 127,5 kg, lamades surumine 120 ja 122,5 kg ning kogusummas 405 ja 415 kg. Mihkel Laurits lisas rekordi lamades surumises 110 kg kehakaalus -90 kg.

Rapla maakonna meistrid selgusid mitmes kehakaalus. -52 kg kehakaalus tuli meistriks Keir Pool tulemusega 162,5 kg. -56 kg kehakaalus oli parim Ants Torri 345 kg. -60 kg kehakaalus võitis Jaano Saar 262,5 kg. -67,5 kg kehakaalus oli meister Heino Maiste 417,5 kg.

Raskemates klassides jätkus samuti tihe töö. -75 kg kehakaalus võitis Viktor Tsiviljov 510 kg, -82,5 kg kehakaalus Ivo Kiisk 430 kg ning -90 kg kehakaalus Mihkel Laurits 435 kg. Need tulemused annavad võistluspäevast selge pildi: laval oli nii kogemust, närvi kui ka tugevat ettevalmistust.

Jõutõste võistlus vajab ka korraldajaid

Hea võistlus ei sünni ainult kangi ja ketastega. Vaja on kohtunikke, korraldajaid, abilisi ja toetajaid. Suur tänu läks alati abivalmis kohtunikele ANTS ROOSENBAUMILE ja EVART NIINEMÄELE Tallinnast ning VELLO VAINOLALE ja PRIIT RÜNDALILE Märjamaalt.

Korraldajate ja võistlejate tänu kuulus ka Märjamaa ettevõtjaile: Koit Kuus, Paul Puusepp ja Tiina Sillastele. Nende abi auhinnalaua täitmisel ja kõigi võistlejate lilledega meelespidamisel oli hindamatu. Sellised väikesed, aga nähtavad asjad teevad kohaliku spordipäeva soojaks.

Võistleja hr. Jaan Tuha võttis päeva mõtte enne lahkumist lihtsalt kokku: “Suurepäraselt korraldatud, südamlik võistlus.” Ausalt öeldes on see korraldajale ilmselt üks paremaid tagasisidesid, mida võistluspäeva lõpus kuulda.

Veelkord tänu kõigile abistajaile.

KKK

Mis alad jõutõste võistlusel arvesse lähevad?

Jõutõstmises arvestatakse tavaliselt kolme ala: kükk, lamades surumine ja jõutõmme. Kogusumma tuleb nende edukate katsete põhjal.

Miks veteranide rekordid eraldi kirja lähevad?

Veteranide klassid annavad eri vanusegruppide sportlastele õiglasema võrdluse. Nii saab hinnata tulemust vanuseklassi sees, mitte ainult üldises arvestuses.

Mida noor sportlane esimeselt võistluselt õpib?

Ta õpib võistluskorraldust, kohtunike käske, katsete valimist ja pingega toime tulemist. Esimene võistlus annab sageli rohkem kogemust kui mitu tavalist trenni.

Korraldaja
Mihkel Laurits

Autor: EJTL

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.