MM võistlused Yangongis: Ott Kiivikas
MM võistlused viisid Ott Kiivikase 2001. aasta novembris kohta, mis tundus Eestist vaadates väga kauge: Bangkok, Myanmar ja Yangong. See on sportlase vahearuanne reisist, viimasest ettevalmistusest, toidumürgitusest ja IFBB kongressist, kus räägiti palju dopingukontrollist.
MM võistlused algasid pika reisiga
19. novembril jätsin Tallinna lennujaamas saatjatega hüvasti. Ees ootas 11tunnine reis ja ausalt öeldes olin pisut elevil, et mitte öelda närvis. Kõik sujus siiski plaanitult ning 20. novembril olin juba kohaliku aja järgi pool kaks päeval Bangkokis.
Hotellibroneering kehtis ja õhtul sain teha kerge treeningu. Väljareklaamitud fitnessikeskus ei olnud aga päris see, mida sportlane vahetult enne võistlust ootab. Vanad trenazhöörid ja lagunenud hantlid panid otsima paremat kohta. Kohalike juhatuse järgi leidsin sobiva saali paarasada meetrit hotellist eemal.
Seal ootas uus üllatus: avatud jõusaal vaatega kahekordsele kiirteele. Kõik harjutajad olid ühtemoodi riides. Peagi selgus, et klubiline vorm anti selga igale saalikasutajale, ka mulle. Hinnad olid taskukohased: harjutuskorra eest 20 krooni ja pudel vett 2 krooni. Ainuke päris häiriv asi oli kiirteelt tulev heitgaas.
Sellele vaatamata tegin seal ka järgmisel päeval kaks vahetult MMi-eelset trenni. Sellises olukorras ei otsi sportlane enam mugavust. Otsid lihtsalt kohta, kus lihas toonuses hoida ja pea rahulikuks saada.
Yangong, palavus ja kongressi päevakava
22. novembri hommikul lendasime Myanmari, endise Birma pealinna Yangongi ehk Ranguuni. Ajavahega hakkasin selleks hetkeks juba harjuma. Bangkokiga on meil viietunnine, Myanmariga 4,5tunnine ajavahe. Nii et kui sealkandis hommikueinet võtsin, oli Eestis kell alles pisut üle kahe öösel. Magama läksin meie aja järgi juba viie-kuue vahel õhtul.
Tolliprotseduurid läksid ladusalt. Ühes kohas korjati nii minu kui ka teiste sama reisiga saabunud võistlejate passid kokku ning veidi hiljem tagastati need suurema sekelduseta. Väljas oli 30 kraadi sooja, lennujaamas sees aga konditsioneeride toel meeldivalt jahe. Kohal oli hulk uudishimulikke ja korralik kimp kohalikku pressi.
Elasime Royal Yangong Hotellis. Saabumispäeval peeti tavapärane pidulik õhtusöök ja vaatasime üle MMi kava. Euroopa riikide nõupidamisel osalesid 22 riigi esindajad. IFBB asepresidendi Rafael Santonja eesistumisel vaadati läbi aastaaruanne ning peeti plaane lähitulevikuks.
Number üks päevateema oli doping. Otsustati, et 2002.a. EM-võistlused toimuvad 17.-20. maini Minskis. 2003. aasta EMi korraldamissooviga esines Venemaa, taotlus rahuldati ja võistlus määrati St.Peterburi. Fitnessi poolelt jäi kõlama veel üks oluline muudatus: akrobaatika elementide osakaal väheneb, et rohkem osavõtjaid saaks lavale tulla.
Kongressi järel tehti meile viiemiljoni elanikuga linnas kolmetunnine ekskursioon. Kuna Yangongis oli taas palav päev, kujunes see rohkem bussisõiduks, kus giid tutvustas riigi ajalugu ja kultuuri. Kuldsete templite ja Kuldse Koja nägemine oli siiski omaette elamus.
MM võistlused ja ootamatu tervisemure
Sama õhtu algas normaalselt. Esmalt kaalumine: 88,7 kilo. Kuni 90 kg kehakaalus oli kokku 20 võistlejat. Pärast õhtusööki läksin magama, kuid kolm tundi hiljem ärkasin väga kehva enesetundega.
Külm higi, oksendamine ja täielik nõrkus. Kogu jant kestis hommikuni, nii et magada enam ei õnnestunudki. Hommikul rääkisin juhtunust Soome atleedile Pettri Pentilale. Mees sõi veidi, tõusis siis lauast ja ütles, et nüüd hakkas ka temal paha.
Hiljem selgus, et Pettri Pentila mürgistus oli veel tõsisem kui minul. Ta oli hotellis paar päeva päris siruli. Ise sain arstilt mõned tabletid. Neljakuisest dieedist kurnatud organismile oli see kõik ränk löök. Tekkinud küsimus oli lihtne: kas ma üldse suudan võistelda?
Otsustasin siiski laval ära käia. Nägin, et isegi kehva tundega on võimalik 15 hulka ehk poolfinaali püüda. Aga ka see ei läinud libedalt. Olin hotellis all juba õige varakult. Vähemate kaalude võistlejad läksid bussiga, mis väljus üheksa. Raskemad pidid hotellist startima kell12, kuid Pool kaksteist ei olnud veel kedagi näha.
Küsimusele, kus võistlejad on, vastati lihtsalt, et küll nad tulevad. Peagi helistati võistluspaigast: üks üheksakümne kilo kaalu mees on puudu. Muidugi viidi mind siis kiiruga kohale, politsei eskordi saatel. Pealinna tänavatel oli tavaliselt väga raske liikuda.
Kohale jõudes nägin, et konkurendid olid valmis: grimm tehtud, lihas üles pumbatud. Tegin ka ise kiiresti grimmi ära, kuid pumpamine ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Nõrk mis nõrk. Eelvõistlusega minu MM piirduski. Arvan, et laval olles kaalusin umbes 85 kilo. Soomlane ei jõudnudki etteasteni.
Mida MM võistlused alaliidule tähendasid?
25. novembril toimus IFBB kongress 55 riigi osavõtul. Peateema oli taas doping ja kontrolli tõhustamine. Eesmärk oli jõuda olümpiale, mistõttu räägiti palju sellest, kuidas reegleid karmimaks teha.
Lisaks asepresidentide aruannetele kuulati ära kontinentide esindajate aasta ettekanded. Paika pandi 2002.a. MMi aeg ja koht: 24.-27. oktoobril Kairos. Samuti teadvustati, et iga riigi meistrivõistlused peavad toimuma hiljemalt 14 päeva enne MMi finaali.
Alaliidule jäi vastutus, et sportlane, kes suurvõistlusele lähetatakse, on läbinud dopingukontrolli Olümpiakomitee laboris. Patused saavad kaheaastase võistluskeelu ja 2000 dollarit trahvi. Kui sportlane on esialgu kontrollis puhas, kuid jääb hiljem ikkagi vahele, tuleb trahv tasuda tal endal.
MMi lõpetamine oli pidulik. Laval olid kõik 55 delegaati ja kuue kategooria finalistid, esmakordselt oli kavas kehakaal kuni 60 kg. Minu kategoorias olid tegijad tuttavad tiitlitega mehed. Võitis Thomas Schen, kes oli neli aastat varem samuti kulla võitnud ja vahepeal hõbedaga leppinud.
Absoluutne tiitel läks Venemaale. Kahele võistlejale langes diskvalifitseerimine: ühele selle eest, et ta tõmbas püksid tuhara vahele, teisele dopingukontrollis manipuleerimise pärast. Võistluste lõpetamine peeti Inya Lake Hotel´is. Pikalt dieedil olnud sportlastele kujunes sellest suur söögiorgia, sest üle hulga aja võis taas tavatoitu nautida.
KKK
Mis kehakaalus Ott Kiivikas võistles?
Kaalumisel oli tulemus 88,7 kilo ja ta võistles kuni 90 kg kehakaalus, kus oli kokku 20 võistlejat.
Mis juhtus enne lavale minekut?
Õhtusöögi järel tekkis tugev halb enesetunne, külm higi ja oksendamine. Sama probleem tabas ka Soome atleeti Pettri Pentilat.
Miks IFBB kongressil dopingust nii palju räägiti?
IFBB eesmärk oli jõuda olümpiale, seetõttu rõhutati dopingukontrolli, alaliitude vastutust, kaheaastase võistluskeelu ja 2000 dollarit trahvi reegleid.
Autor: Ott Kiivikas
Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.
Tule trenni! ArtGym
