Reisikiri Kiievist Itaalia võistlustele

Reisikiri algab Kiievist, kuhu Ott Kiivikas sõitis tagasi pärast Yalta Euroopa mv. naistele. Ees ootas turniir „Kuldne Kastan“, kuid keha andis juba varakult märku, et see nädalavahetus ei tule lihtne.

Miks see reisikiri kõnetab ka täna

Võistlusreis ei ole ainult lava, medalid ja pildid. Sageli jääb selle taha mitu päeva ootamist, treenimist, kehva und, lennujaamu ja olukordi, kus tuleb otsustada kiiresti. Just sellised hetked teevad vanast reisikirjast väärt lugemise.

Peale Yalta võistlust jõudis Ott Kiivikas Kiievisse tagasi ja alustas uut ettevalmistust. Nädalalõpus pidi toimuma „Kuldne Kastan“. Linnas oli samal ajal tugev kuumalaine. Päevane temperatuur tõusis 35 36 C juurde ning see oleks võinud vormile halvasti mõjuda.

Õnneks oli treeningsaalis konditsioneer. See väike detail võib tunduda kõrvaline, aga võistlusvormis sportlase jaoks tähendab see palju. Kui keha peab niigi pingutama, siis liigne kuumus võtab jõudu, ajab vedeliku tasakaalu paigast ja teeb keskendumise raskemaks.

Reisikiri ja võistluse tegelik pool

Turniiril läks kokkuvõttes korralikult. 14 võistleja seas tuli 5 koht absoluutarvestuses. Ott jäi ise tulemusega rahule, sest enne lavale minekut ei olnud seis sugugi kindel. Hommikul hakkas halb, tõusis palavik ja kõht oli korrast ära.

Ausalt öeldes on see koht, kus reisikiri muutub huvitavamaks kui tavaline võistlusraport. Paberil näeb tulemus välja lihtne: koht, võistlejate arv, võistluse nimi. Päriselus on selle taga küsimus, kas üldse startida. Kui hommikul on halb olla, tuleb hinnata, kas lavale minek on mõistlik või lihtsalt jonn.

Sellistes olukordades ei aita ilus plaan. Aitab kogemus. Võistleja peab tunnetama, kas halb enesetunne on mööduv või midagi tõsisemat. Tuleb vaadata, kas jõud püsib, kas pea on selge ja kas keha suudab pingutada ilma, et olukord hullemaks läheks.

Mida sportlane reisil teha saab

Võistlusreisil on kõige raskem see, et kontroll ei ole täielikult sinu käes. Sa ei vali alati hotelli, toitu, saali temperatuuri ega lennuaegu. Kui midagi läheb viltu, tuleb kohaneda.

Pärast võistlust järgnes bankett, mis jäi Ott Kiivikasele meelde toidu poolest kõige vaesemana. Süüa sai ainult saia, mõne pitsi viina ja vett. See pole just ideaalne taastumine pärast rasket päeva, eriti kui keha oli juba haige ja energiavarud tühjad.

Lihtne tõde: reisile minnes tasub mõelda varuplaanile. Mitte brändidele ega uhketele lahendustele, vaid tavalistele asjadele. Midagi kergesti seeditavat kotti. Piisavalt vett. Võimalus puhata. Ja teadmine, kus saab vajadusel arstiabi.

Just arstiabi sai selles loos otsustavaks. Võistluspäeva õhtul, pühapäeval, tõusis palavik 40 C peale. Sellise temperatuuriga ei ole reis enam lihtsalt ebamugav, vaid päriselt raske katsumus.

Reisikiri palaviku ja lennuplaani vahel

Järgmine otsus oli kõige keerulisem: kas sõita edasi Itaaliasse või jääda paigale. Lennuk pidi väljuma järgmisel päeval marsruudil Kiiev Praha Bolonga. Tšehhis ootas ees 5 tundi ootamist. Haigena tundub selline vahepeatus väga pikk.

Mis siis tegelikult juhtub, kui sportlane peab haigena reisima? Iga järjekord, turvakontroll ja istumine muutub raskemaks. Söögiisu võib kaduda. Uni on katkendlik. Keha tahab rahu, aga kalender sunnib liikuma.

Õnneks tegid Kiievi arstid oma parima. Õhtuks langes palavik 37 C peale. See tõi selguse: sõit sai jätkuda ja Ott sai liituda aeroobika treenerite grupiga, kes oli juba varem Eestist Itaaliasse sõitnud.

Praktilised õppetunnid võistlusreisilt

Sellest loost jääb kõlama mitu praktilist mõtet. Esiteks, hea vorm ei tähenda, et keha on purunematu. Isegi kogenud sportlane võib sattuda olukorda, kus palavik, kõhuhäda või kuumus muudab kõik plaanid.

Teiseks, reisil tuleb hoida pea selge. Kui enesetunne halveneb, ei ole kangelaslikkus alati õige valik. Mõnikord on vaja arsti, mõnikord lihtsalt und ja vedelikku. Vahel tuleb ka tunnistada, et järgmine lend või järgmine võistlus ei ole tervisest tähtsam.

Kolmandaks, ettevalmistus ei lõpe treeninguga. Sama tähtis on logistika: kus saab süüa, kuidas taastuda, kui pikk on ooteaeg ja kas kuumas linnas leidub koht, kus keha maha jahtub. See reisikiri näitab seda ilma ilustamata.

KKK

Kas palavikuga võistlemine on mõistlik?

Üldiselt peab palavikuga olema ettevaatlik. Selles loos tegi sportlane otsuse oma seisundi, kogemuse ja arstiabi põhjal, kuid iga juhtum on erinev.

Miks kuumalaine võistlusvormi mõjutab?

Kuumus koormab keha, tõstab vedelikuvajadust ja võib halvendada taastumist. Kui saal on jahe ja õhk liigub, on treenida märksa lihtsam.

Mida võistlusreisile kaasa võtta?

Hea mõte on võtta kaasa lihtne varutoit, joogipudel, vajalikud dokumendid ja ravimid, mida arst on lubanud kasutada. Reisil ei saa eeldada, et kõik on õigel ajal olemas.

Autor: Ott Kiivikas

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Tule trenni! ArtGym