Reisikiri Kiievist ja jõusaaliõppetunnid

Reisikiri võib olla rohkem kui lihtsalt jutt lennujaamadest ja hotellidest. Siin on lugu Kiievist, kulturismirahvast, kohalikest jõusaalidest ja ühest SPETSNAZ-i näidistreeningust, mis jäi meelde kauemaks kui tavaline võistlusreis.

Miks reisikiri fitnessimaailmas üldse loeb

Möödunud kuul sai üksjagu seigeldud mööda Euroopat. Sellistel sõitudel ei näe ainult lava, hotelli ja lennukit. Kui silmad lahti hoida, näeb ka seda, kuidas teistes riikides trenni tehakse, kuidas sportlasi toetatakse ja milline on jõusaalikultuur väljaspool Eestit.

Alustasin Kiievist, kus mul olid juba varem välja kujunenud head suhted sealse kulturismi liiduga. Eesotsas oli president Vitali Usitsenko. Kiievisse jõudsin plaanitust varem, sest algselt kavas olnud võistlus „Kuldne Kastan“ lükati kaks nädalat edasi. Selline asi võib reisiplaani segi lüüa, aga sportlase jaoks tähendab see ka üht: rohkem aega kohapeal trenni teha ja inimesi näha.

Ausalt öeldes on just see osa sageli kõige huvitavam. Võistlus ise kestab ühe päeva, aga saalid, vestlused ja ühised treeningud näitavad palju rohkem. Need annavad pildi, mis seisus ala päriselt on.

Kiievi jõusaalid ja reisikiri treeningust

Treenisin Vitali saalides. Neid oli tal sel ajal kaks ja kolmandat ehitati. Meie mõistes ei olnud tegu eliitsaalidega. Ei olnud läikivat sisekujundust, peeneid lisasid ega mugavust, mida mõnes moodsas klubis ootaks. Aga kõik vajalik treenimiseks oli olemas.

See on hea meeldetuletus igale treenijale. Saal ei pea olema uhke, et seal saaks tugevamaks. Kui kangid, hantlid, pingid ja põhilised masinad on olemas, saab teha tõsist tööd. Lihas ei küsi, kas riietusruumis on marmor või mitte. Lihas saab aru pingutusest.

Kiievis jäi silma ka see, et inimesed suhtusid treeningusse otsekoheselt. Toodi kohale, tehti töö ära, räägiti vähe tühja juttu. Selline õhkkond sobib kulturismile hästi. Kui eesmärk on vorm, jõud ja distsipliin, siis pole vaja liigset teatri tegemist.

SPETSNAZ-i seminar ja näidistreening

Et külaline ei peaks tegevusetult passima, kutsuti mind koos kohalike sportlastega tegema seminari kohalikule miilitsaeriüksusele SPETSNAZ. See ei olnud tavaline saaliloeng. Kohal olid sportlased, kaameramees ja inimesed, kelle töö nõuab füüsilist valmisolekut iga päev.

Seminaril osales Aleksander Artjomenko. Temast olin kirjutanud juba pärast esimest Ukrainas käiku. Tema näitajad räägivad iseenda eest: pikkus 175cm, võistluskaal 105kg, hooajaväliselt 120kg, käeümbermõõt võistlusvormis 53cm ja hooajaväliselt 55cm. Teda peeti tugevaima käega meheks Ukrainas.

Kohal oli ka Sergei Jatsjuk, kes oli Eestis seminari tegemas käinud. Tol hetkel kaalus ta 110kg ja tema pikkus oli 174cm. Selliste meestega koos treeningut teha ei tähenda ainult harjutuste näitamist. See tähendab ka õhkkonda, kus iga seeria peab olema veenev.

Kogu näidistreening jäädvustati videole. Tehti ka fotoreportaaž ja ühispilt kõrgeimate miilitsaülemustega. Väga huvitav kogemus oli. Sellised hetked näitavad, kuidas kulturism võib jõuda palju laiemasse ringi kui ainult lavale või klubisaali.

Mida reisikiri õpetab treenijale

Lihtne tõde: tugev treening ei sõltu alati ideaalsetest tingimustest. Kiievi saalid polnud luksuslikud, aga töö sai tehtud. Sama kehtib iga treenija kohta. Kui ootad ideaalset aega, ideaalset kava ja ideaalset varustust, jääb osa tööst tegemata.

Teine õppetund on kontaktide väärtus. Spordis loevad inimesed. Kui suhtled, õpid ja näed teisi treenimas, saad rohkem kui ainult uue harjutuse. Sa saad võrdlusmomendi. Näed, kui tõsiselt teised võtavad soojendust, tööseeriaid, taastumist ja üldist suhtumist.

Kolmas asi on kohanemine. Võistlus „Kuldne Kastan“ lükati edasi, aga reis ei muutunud selle pärast tühjaks. Plaan muutus, sisu jäi alles. Sportlase jaoks on see tuttav olukord: mõnikord muutub võistlus, graafik või vorm. Küsimus on selles, mida sa selle ajaga peale hakkad.

KKK

Kas reisikiri peab olema ainult isiklik päevik?

Ei pea. Hea reisikiri annab edasi ka keskkonda, inimesi ja õppetunde. Kui jutt käib fitnessist, peaks lugeja saama kaasa mõne praktilise mõtte treeningu või suhtumise kohta.

Mida saab tavatreenija Kiievi kogemusest õppida?

Eelkõige seda, et töö loeb rohkem kui mugavus. Kui põhiline varustus on olemas ja suhtumine paigas, saab teha väga korraliku trenni ka tagasihoidlikus saalis.

Miks olid sportlaste mõõdud tekstis alles?

Need annavad ajastu ja taseme kohta konkreetse pildi. Kulturismis on sellised numbrid osa loost, eriti kui räägitakse võistlusvormist ja hooajavälisest kehakaalust.

Reisikiri jätkub…..

Autor: Ott Kiivikas

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.