Martin Münz: Athletic Fitnessi tee ja eesmärgid

Martin Münz on 35-aastane Athletic Fitnessi sportlane, kelle võistluskaal on 90 kg ja võistlusväline kaal 97-100 kg. Pikkust 187 cm, elukoht hetkel Tabasalu külje all, muidu Göteborg, Rootsis. Selles intervjuus räägib ta, kuidas tee Athletic Fitnessini algas, miks ta sellesse spordialasse uskuma jäi ning mis hoiab teda iga päev liikvel.

Lühitutvustus: Vanus 35 aastat. Pikkus 187 cm. Kaal 90 kg võistlusperioodil, 97-100 kg võistlusvälisel perioodil. Koduloomaks dalmaatsiakoer Bonita, kes on tõeline kaaslane pea igas perekondlikus ettevõtmises. Perekonnaseis: kihlatud ja 4 lapse isa, viies poolel teel. Athletic Fitnessiga tegelenud alates aastast 2006. Tugevaimaks pooleks loeb sihikindlust, mis on ellu palju positiivsust toonud; nõrgimaks küljeks tõenäoliselt leebust ja heatahtlikkust pea kõigi ja kõige suhtes. Elu moto: elada igat päeva nii, justkui oleks see viimane.

Mis on Athletic Fitness Martin Münzi jaoks?

Athletic Fitness ei ole laiskadele ega mittesihikindlatele inimestele. Ala nõuab suurt pühendumist nii treeningute kui ka toitumise osas. Samuti ei ole lihtne võistlusdieedi ajal säilitada maksimaalset jõudu ja vastupidavust, saavutades samaaegselt lihaste sümmeetrilisust. Lihased peavad olema ilusti välja kujunenud, proportsionaalsed ja kenasti säilinud. Ja mina olen enda jaoks tõestanud, et see on vägagi võimalik.

Kui ma pärast oma esimest võistlusteks valmistumise perioodi lõpusirgele jõudsin, olles saavutanud tolle hetke tippvormi maksimaalse jõu- ja vastupidavusvaruga, oli tunne tõeliselt hea. Astuda lavale ja saada osa sellest meeletust energiast, mis publikust ja kaasvõistlejatest sinuni voogab. Tunda, kuidas laval olles sulle kõik kaasa elavad ning iga lõuatõmbe või triitsepsi surumise korduseid ükshaaval valjusti kaasa loevad – see on tõeliselt erakordne tunne, mida ei saa millegi muuga võrrelda. Siis sain aru, et kogu see vaev ja viimnegi higipisar oli seda väärt.

Ma tahaks, et ka sina, kes neid ridu loed, seda omal nahal tunda saaksid. Just see on viinud mind järgmise eesmärgini – pakkuda eestlastele võimalust osa saada sellest põnevast spordialast. Minu jaoks on Athletic Fitnessil palju eeliseid teiste kulturismi ja fitnessi alade ees. Esiteks juba mitmekesisus, mis annab võimaluse end proovile panna nii keha proportsionaalsuse ja treenituse kui ka jõu- ja vastupidavusnäitajate poolest. Publikul on äärmiselt põnev kaasa elada ning võistlejatel jagub võistluspinget viimase hetkeni.

Martin Münzi teekond Athletic Fitnessini

Olen elanud Rootsis 7 aastat ning seal jõusaalis trenni tehes kuulsin Athletic Fitnessist esimest korda. Mul tekkis kohe huvi selle ala vastu, kuid kartsin, et ma pole piisavalt hea, et teistega võistlustel konkureerida. Tahtsin leida tuge ja kinnitust, et mul on selleks alaks vajalikud eeldused olemas, ning läksin personaaltreeneri jutule. Tema mõõtis kaliipriga minu keha rasvaprotsenti, mis oli tol hetkel 6,4 %, ja soovitas soojalt seda ala proovida. Käisin vaatamas ka üht Athletic Fitnessi võistlust ning sain kinnitust, et just see on see ala, milles tahaksin võistelda.

Hakkasin lugema Athletic Fitnessi kohta kirjandust ning otsima treenerit, kes selles alas pädev oleks. Leidsin Keith Karlssa, kes oli selleks hetkeks võitnud kaks võistlust ja töötas samas personaaltreenerina. Sain temalt head ja kasulikku infot ning hakkasingi valmistuma võistlusteks, milleks oli aega pool aastat. See ei ole küll teab mis pikk aeg, ent kui all on korralik füüsis ning kõva tahtmine ja sihikindlus, on see täiesti reaalne eesmärk.

Esimene võistlus minu jaoks oli December Cup 2008. Täna valmistun Rootsi meistrivõistlusteks, mis toimuvad 04. september 2010, ning kohe järgmiseks on 10.10.2010 toimuvad I Eesti lahtised meistrivõistlused.

Eesmärgid ja suurim saavutus

Eesmärgid sel aastal on selged: võita nii Rootsi kui ka Eesti meistrivõistlused 2010 ja leida oma võimete piir. Ühtlasi soovin tuua oma kodurahvani Athletic Fitnessi pisiku, mis nakataks paljusid.

Hetkel võiks öelda, et see on pigem töö, mida teen hobi korras – kui rääkida Athletic Fitnessi propageerimisest Eestis. Spordialana kasutaksin sõna „hobi“ asemel pigem sõna „KIRG“, mis ikka ja jälle treeningsaalidesse, terviseradadele ning spordivõistlustele tõmbab. Tegu on hobiga, mida harrastan kirega.

Suurim sportlik saavutus seni on 2008. aasta December Cupi V koht – tegu oli minu esimese võistlusega Athletic Fitnessis. I koht sai 11 punkti, II ja III koha omanikud kumbki 12 punkti, IV ja V koht 13 punkti. Võistlus oli väga tasavägine, ent saatuslikuks sai mulle varasemate kogemuste puudumine. Kui jõu- ja vastupidavusraundides tulin teiseks, siis oma punktid kaotasin füüsiste võrdlemises. Täna olen kogemuse võrra rikkam ning suudan loodetavasti oma füüsist veidi paremini eksponeerida.

Varasem spordibaas

Juba 6-aastaselt tundsin huvi spordi vastu ja alustasin tennisetreeningutega. Sellele järgnesid jalgrattatrenn maanteel, karate, kung-fu. Viimasega paralleelselt alustasin aerutamisega, mille juurde jäin 8 aastaks. Aerutamise talvetreeningud koosnesid jõusaalitreeningutest ning usun, et sealt on mulle ka jõusaalipisik külge jäänud. Olin siis 14-aastane.

3 päeva olen käinud ka võrkpallitrennis. Kuna aga treener ütles, et ma ei oska ühe jala pealt üles hüpata nii, nagu vaja, tekkis mul antud ala suhtes antipaatia ning tagasi ma sinna trenni enam ei läinud.

Motivatsioon ja toetus

Ma teadsin juba poisikesena, et alati pärast jõusaalitreeningut on mul parem enesetunne, tunnen end tugevamana ning võiks lausa öelda, et parema inimesena. See motiveeris ikka ja jälle saali naasma. Täna annab iga isikliku rekordi ületamine jõudu juurde ja motiveerib veelgi. Ma pean paljuski tänama oma naist ja lapsi, kes on toeks igal sammul. Tahan, et lapsed saaksid kunagi piltide pealt näha, millega nende issi tegelenud on – loodetavasti on nad uhked selle üle ja võtavad sellest eeskuju.

Lähedaste reaktsioon oli toetav: naine ja lapsed on algusest peale 100 % kaasa elanud – toitumisest, treeningutest, võistlusgrimmi peale kandmisest ja võistluse jäädvustamisest. Ema on aga siiani veidi skeptiline ja hirmul – ütleb, et süda jääb seisma, kui ta vaatab, kuidas poeg laval rööbaspuudel triitsepsi surumisi teeb. Lisaks kardab ta, et keegi sõudeergomeetril sõudmise ajal maha kukub. Tuttavate seas on ka neid, kes ei mõista, mida võistlemine mulle annab. Raskeim on selgitada, miks pean oma kehakaalu ja toitumist nii rangelt kontrollima.

Toitumine ja perekond

Üritan süüa iga 3 h tagant, kuigi see alati ei õnnestu. Suvi on selles osas eriti raske oma kuumade ilmadega – kõht lihtsalt ei lähe tühjaks lõõmava päikese all. Toidud valmistan kodus ise ja püüan lähtuda võimalikult mitmekesisest menüüst. Eks vahest tekib isusid ja kisub külmkapi kallale. Õnneks leidub seal vaid puu- ja juurvilju, värskeid marju, hapupiima, jogurteid ning kana- või veisefileed. Jälgin päeva jooksul tarbitavat kaloraaži nii, et õhtuks jääks veidi vabu kaloreid, mida sisse süüa.

Õnneks ei olnud suuri muutusi perekonna elus läbi vaja viia. Toidu valmistamisel oleme alati lähtunud ennekõike tervislikkusest, ja treeningud on osa meie elust juba pikki aastaid. Lapsed peavad spordiklubisid tõenäoliselt juba oma teiseks koduks. Nii see läheb, kui juba paar päeva pärast ilmale tulekut emme-issi sind turvatoolis jõusaali kaasa võtavad või vankrisse tõstavad, et paarkümmend km rulluiskudel kihutada.

Toidulisanditest võtan pärast treeningut 60 g HT-R-i. Halvim harjumus? Keset ööd külmkapi uks avada ja pool kg maasikaid või värskeid mustikaid näost sisse ajada. Lihtsalt ei suuda vahest kiusatusele vastu panna. Ja kui ahjust tuleb kook ja mõni tükk üle jääb – hommikuks on see kadunud, ainult mina tean kuhu.

Lapsepõlv, eeskujud ja kohtumised

Sellest on palju aega möödas, kui unistasin, kelleks suurena saada. Ent ameteid oli kaks – politseinik ja tuletõrjuja. Mõlemad päästavad elusid, on suured ja tugevad ning tekitasid minus aukartust.

Eredaim hetk kooli kehalise kasvatuse tunnist? Kas just oma positiivses mõttes, aga üks seik meenub. Käisin VII klassis, kui õpetaja andis korralduse sooritada tirel-tõus ükskõik kuidas ja selle tulemuseks hinne 5. Tähtis oli, et see tehtud saab. Olin ainus klassis, kes selle ära tegi – aga hindeks tuli 4. Olin nii löödud. Põhjuseks väitis õpetaja olevat asjaolu, et sooritasin oma tirel-tõusu TOORE JÕUGA. Isegi praegu meenub tunne, mis mind valdas, kui hinne 4 välja kirjutati.

Ideaalse vormi kehastajaid on minu jaoks kaks – Ako Rahim ja Seth Ronland. Nende näol on tegu minu suurimate eeskujude ja samas konkurentidega, keda tahaks sel aastal Rootsi meistrivõistlustel võita, kui kõik 100 % õigesti läheb. Vähemalt jõunäitajate poolest.

Täna treenin erinevates Tallinna klubides eesmärgiga leida üles potentsiaalseid võistlejaid, kellel on olemas eeldused selleks spordialaks. Olen olemas kõigile, kellel on tekkinud huvi Athletic Fitnessi vastu. Lisaks viime EKFL-i ja Fitness.ee-ga läbi suvisel perioodil välitreeninguid. Hoia end Fitness.ee foorumite ja Facebooki „Athletic Fitness“ lehe kaudu toimuvaga kursis.

Üks päev Martin Münzi võistlusperioodil

• 08:00 – ärkan, käin koeraga jalutamas 40 min
• 09:00 – hommikusöök: 2 muna, 50 g kaerahelbeputru, Omega 3
• 10:50 – treeningueelne puuvili: banaan või õun
• 11:00 – jõusaalitreening, keskeltläbi 1,5 h
• 12:30 – treeningust taastumiseks 60 g HT-R-i
• 14:00 – lõunasöök: 400 g kanafileed, 300 g hautatud juurvilju, 50 g läätse, 230 g keefiri
• 15:30 – perekondlik jalutuskäik 1,5 h
• 17:00 – vahepala: 400 g kohupiima, 100 g värskeid maasikaid, 50 g piima
• 20:30 – õhtusöök: 360 g Nopri jogurtit, 36 g ise valmistatud sepikut
• 23:30 – magama

Päeva jooksul joon palju vett ja söön lisaks puuvilju. Eelistan täisteratooteid, pruuni suhkrut, rohelist tatart, ökoloogilist läätse ning kodumaiseid (oma aia) juur-, aed- ja puuvilju. Päevane kaloraaž võistlusperioodil on 2700-3000 kCal ning kaalulangus maksimaalselt 500 g nädalas. Kiirema kaalukaotuse puhul kannataksid nii jõud, vastupidavus kui ka lihasmass.

KKK

Millal alustas Martin Münz Athletic Fitnessiga?

Alates aastast 2006. Esimene võistlus oli December Cup 2008, kus Martin Münz saavutas V koha.

Milline on Martin Münzi võistluskaal?

Võistlusperioodil 90 kg, võistlusvälisel perioodil 97-100 kg. Pikkus 187 cm.

Kui palju kaloreid sööb sportlane võistlusperioodil?

Päevane kaloraaž on 2700-3000 kCal ning kaalulangus maksimaalselt 500 g nädalas. Kiirem kaalukaotus toob kaasa jõu, vastupidavuse ja lihasmassi kao.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.