Varia

Kulturism on surnud...

Varia  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

"Nii mõnigi kord on ajakirjanik või artikli kirjutaja saatana enda sõnumitooja." Nii ütles kord ühe meeste ajakirja väljaandja. Kusjuures, tal on õigus. Mõned asjad lihtsalt tuleb välja öelda, kuid tõsi, tihtipeale saavad paljud selliste otseste mõtete väljaütlemisel haiget, paljud solvuvad, ent hooliamata oma väljanäidatavast nördimusest saadakse tihtipeale ka ise aru, et asjad ongi tegelikult nii, nagu välja öeldi.

Võtame näiteks võistluskulturismi või õigemini, mis sellest järgi on jäänud. On palju asju, mida kulturismist rääkides jäetakse välja ütlemata, kuid mina ütlen need asjad ikkagi välja. Miks? Sellepärast, et see on tõde ja tõe eitamine või sellest mitte rääkimine on sama hea kui valetamine.

Tõde on see, et kulturism võistlusspordina on surnud. Nüüdseks pole enam mingi suur saladus, et professionaalsed tippkulturistid kasutavad, selleks, et selline välja näha, nagu nad näevad, täiesti ebanormaalsetes kogustes steroide ja kasvuhormooni. Steroidid on olnud osa kulturismist juba alates 1950. aastatest või kuuekümnendate algusest. Konkreetset kuupäeva ei oska teile öelda, kuid täpsemalt ajast, kui USA tõstmiskoondise arst John Ziegler leiutas sünteetilise testosterooni (methandrostenolone´i). See oli vist 1956. aastal ja tänasel päeval me nimetame seda ainet dianabol´iks. Kulturistidel ei võtnud selle avastamine just kaua aega.

Arnold kasutas steroide. Zane kasutas steroide. Lou kasutas steroide. Kõik teada – tuntud vana kooli kangelased kasutasid steroide. Ent sellel ajastul oli kõik siiski kontrolli all, kogu see karussell oli imetlemist ja järgimistväärt. Kui profid rääkisid, siis harrastajad kuulasid, oli mida kuulata. Tänaseks on asjad väga teisiti. Ainete kasutamisel ei ole enam piire. Profid ei tule enam naljalt kuuridelt üldse maha. Ainete kombinatsioonid, kuurid ja kogused on küündinud tasemeni, mis ei lase tänastel tippkulturistidel ausalt öeldes enam inimestena välja paista. Lisandunud on Synthol, mis on õlitaoline moodustis ning mida süstitakse mahajäänud kehaosadesse. Milos Sarcev kui teadaolevalt üks targemaid profikulturiste pidi Synthol´i praktiseerimise tagajärjel peaaegu, et otsad andma.

Mõned lasevad omale panna sääre- ja rinnaimplanaate. Võõras teema ei ole ka tuharaimplanaadid. Põrgusse, vana kooli mehed jäid vähemalt ainult steroidide juurde ja kasvatasid ehtsat lihast, kuid soolalahused, Synthol ja implantaadid?

Muidugi unustada ei saa meeletuid rasvaimu protseduure ja günekomastia operatsioone. Mul pole iseenesest nende asjade vastu midagi, kuid kui seda tehakse kulturismivõistluse tarbeks, siis on see igasuguste piiride ületamine ja mõistuse vastane. Piirid on ammu ületatud.

Sellised ainetest täispumbatud, kirurgiliselt lõigutud ning mürkide laguproduktidest puhevil on etaloniks ja eeskujuks, aga ka tervislike eluviiside sümboliks sadadele tuhandetele teismelistele. Reklaamides erinevates kulturismiajakirjades erinevaid toidulisandeid üritatakse panna meid mõtlema, et see kõik ongi neid tooteid tarbides võimalik. Häbi!

Paar aastat tagasi jalutasin läbi lennujaama terminali koos ühe tuntud profikulturistiga. Ta lõõtsutas ja ahmis nii kõvasti õhku, et pidin temalt küsima, et kas ma võin abiks olla ja ise tema pagasit tema eest kanda. Ma vaatasin, et tüüp kukub iga hetk pikali ja jääb põrandale õhku ahmides vingerdama justkui veest kuivale tõmmatud kala. Kas see ongi “tervise kehastus”? Mees, kes on ilutsenud iga mainekama kulturismiajakirja kaanel. Mees, kelle piltide alt oleme saanud lugeda lööklauset “Tervis ja elujõud” suudab normaalses olekus siin õhku ahmides vaevu kõndida. Seesama profikulturist, kes on poseerinud mitmetel GNC poolt sponsoreeritavatel, tunnuslausega “Ela tervelt” ehitud üritustel jõuab vaevu pead püsti hoida ja pelgalt oma reisikoti vedamine tõstab tal vererõhku sedavõrd, et on näost tulipunane.

Kas see on sportlane? Kas see ongi meie spordi (kulturism) “täht”, “eliit”, “unelm” või “iidol”? Ei, see on elav ja ringikõndiv surnu, (steroidide) kõrvalmõju. Mul oli piinlik. On piinlik, kuna harjutan ka ise jõusaalis, söön tavalisest rohkem valku ja kirjutan treeningualasesse portaali ning sellest tulenevalt liigitun ma üsna kindlalt selle kiilaneva, vaevu püstiseisva ning õhkuahmiva “sportlasega” tavainimese arvates samasse kategooriasse.

Niisamuti, kulturism motivatsiooni või inspiratsioonina on surnud. Esiteks, järjest suurem on nende hulk, kes ei taha enam proffide moodi välja näha. Enamus inimestest, kes vaatavad tänapäeva profikulturiste vaatavad neid pigem jälestusega, neil ei teki tahtmist alaga tegeleda, ei teki inspiratsiooni ega motivatsiooni samasuguseks saada. Arnold innustas omal ajal oma välimusega põlvkondadeviisi, miljoneid mehi raskusetega harjutama, ent need ebainimlikud olendid, keda me eliidis lavalt praegu näeme panevad inimesed jõusaalidest minema jooksma. Me kõik tahtsime välja näha sellised, tahame ka praegu, nagu Arnold nägi välja seitsmekümnendatel. Ent, kas tahab keegi välja näha selline, nagu seda näevad praeguse aja Mr. Olümpiad, kasvuhormooni tõttu pundunud kõhtudega ja reitega, mis nii ebanormaalselt jämedad, et kõndides hõõruvad naha verele? Ilmselt on neid, kes tahavad, kuid kas need tahtjad kujutavad ka ette, mida sellise välimuse saavutamine neilt nõuab?


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Atarashii Naginata - uus spordiala?

Varia | 

Atarashii Naginata - kas uus spordiala? Eestis on spordialaga tegeletud kõigest paar aastat, kuid spordiala ise on juba mitme sajandi…


Kas valida nutikell või nutivõru?

Varia | 

Nutivõru on kiiduväärt trennikaaslane! Nutivõrud on lihtsamad nii oma välimuselt kui kasutamisvõimalustelt. Erinevalt puutetundliku…