Mikk Raudsepp: kulturismi aus teekond

Mikk Raudsepp ei jõudnud kulturismi suure plaani järgi. Jõusaal hakkas lihtsalt külge, treenerid nägid potentsiaali ja lavale jõudis noor mees, kes oli varem arvanud, et enne võistlemist tuleb teha veel vähemalt 5-8.a trenni.

See lugu võtab kokku tema tee Jüri gümnaasiumi jõusaalist Zelluloosi jõusaali, sealt Ott Kiivikase käe alla ja edasi rahvusvahelisele lavale. Toon on aus: siin on nii eesmärke, rasket dieeti, toidulisandeid kui ka seda hetke, kus inimene tunnistab otse: „Ma söön nagu loom.”

Mikk Raudsepp ja tee kulturismi juurde

Mikk Raudsepp tegeles enda keha ehitamisega ehk kulturismiga. Intervjuu ajaks oli tal selja taga neli töökat aastat. Algus ei olnud keeruline ega filmilik. Vend oli ta mõned korrad jõusaali kaasa vedanud ja see sobis talle. Kui Jüri gümnaasiumis, kus ta käis viimased kolm klassi, valmis uus spordikompleks, hakkas ta kooli jõusaalis regulaarselt treenima.

Alguses võttis ta fitnessist kava ja hakkas lihtsalt möllama. Sama aasta suve vaheajal kolis ta ümber Zelluloosi jõusaali. Seal jäi ta silma Richard Landile, kes tegi üllatava ettepaneku: minna kulturismis võistlema.

Kohe ei tulnud jah-sõna kergelt. Mikk oli siis veel 17.a ja esimesel korral võistles noortes. Ta mäletas isegi mõtet, mis oli tulnud umbes kuuke enne pakkumist: „Ma pean veel vähemalt 5-8.a trenni tegema et võistlema minna.” Aga elu läks teisiti. Nagu ta ise värvikalt ütles, tundsid hundid uitava lamba lõhnast ära, määrisid pruuniks ja saatsid lavale.

Mikk Raudsepp, treener ja suurim saavutus

Tema treener oli Ott Kiivikas. See nimi ütleb Eesti kulturismis palju. Noore sportlase jaoks tähendas see, et treening ei olnud enam lihtsalt juhuslik jõusaalis käimine, vaid kindla suunaga töö.

Suurim sportlik saavutus oli 3-s koht 2009.a MM-il Juuniorite avatud klassikalises kategoorias. See ei ole väike rida CV-s. Eriti arvestades, et tee lavale algas kooli jõusaalist ja ebakindlast mõttest, kas ta üldse on valmis.

Tuleviku eesmärk oli selge: EM-il meeste seas medalile tulla. Mikk rääkis sellest suurelt, aga mitte õhust võetud lubadusena. Tema mõte oli lihtne: eesmärk peab olema suur, samas reaalne, ja janu selle täitmise järele peab olema kustutamatu.

Kuidas kulturismi vorm tegelikult sünnib?

Võistlusvorm ei tule ainult ilusast kavast. Mikk kirjeldas kõige raskemana kaalulangetusperioodi lõppu. Treeningud muutuvad pikemaks ja tihedamaks, aega jääb väheks ning kõik jookseb korraga kokku. Emotsioonid, väsimus, argipäev. Vahel on tunne, nagu oleksid üks suur sassis lõngakera.

Väljas ei käi. Suhtlemiseks ei ole jaksu. Elad palju enda sisse. See on oluline aus koht, sest kõrvalt paistab lavavorm tihti ainult särava hetkena. Tegelik töö toimub enne seda, sageli üsna vaikuses.

Kas kulturism oli tema jaoks töö või hobi? Tema vastus oli „ei see ega teine”. Hobi oli see siis, kui ta veel ei võistelnud. Tööks ei saanud ta seda samuti nimetada, sest krõbisevat see sisse ei toonud. See oli pigem eluviis, kus eesmärk juhib päeva.

Mikk Raudsepp motivatsioonist ja toitumisest

Energiat oli tal enda sõnul ülemäära. Kui ta ei saanud mingi aja sees füüsilist teha, muutus ta rahutuks. Motivatsiooni hoidis üleval ettekujutus: kuidas ta tulevikus suuri rauahunnikuid liigutab, kuidas võistlusmoment välja näeb ja mida ta tahab saavutada.

Toitumise ja lisandite juures oli pilt konkreetne. Hommikul võttis ta vitamiine ja Fasti liigesetoitu. Enne trenni kasutas Fasti „Pump+” ning peale trenni Fasti „Muscle+”, millele lisas Fasti „Dextro-t”. Võistlusjärgse nälja tõttu sõi ta mõnda aega natuke rohkem kui vaja, kuid muidu oli rütm korrapärane: 5 korda päevas. Fast-team teemas oli ta saanud toitumisest päris üksikasjaliku ülevaate.

Puhkuse kohta ütles ta, et tavaliselt ei vaja ta väga „enda aega”. Talle meeldib liikuda ja midagi aktiivset teha. Kaalulangetusperioodil tekkis siiski vajadus vaiksema taastumise järele. Siis lasi ta vanni kuuma vett täis ja võttis lugemist kaasa.

Nõuanded algajale sportlasele

Noorele algajale sportlasele soovitas Mikk kõigepealt minna treeneri jutule. Internetist lugedes peab tema sõnul olema väga kõva filter peal, et eristada müra meloodiast. See on praegu sama oluline kui siis: infot on palju, aga kõik ei vii edasi.

Teiseks soovitas ta seada eesmärgid. Kolmandaks tuleb endale teadvustada, et ükski asi ei tule kergelt. Kõik tahab higi, pisaraid ja natuke armastust. Vahel tuleb raskemaid aegu, aga pärast esimest kukkumist peab end väledalt püsti ajama ja edasi sprintima.

Kannatust tuleb samuti varuda. Muutused ei toimu üle öö. Tema võrdlus on tabav: keha on nagu Suur Hiina müür, kuhu saad iga päev ainult ühe tellise juurde panna. Ja isegi siis ei tasu kõigega rahule jääda. Kui oled täiesti rahul, pole justkui enam arenemisruumi.

KKK

Kes oli Mikk Raudsepp treener?

Tema treener oli Ott Kiivikas, üks Eesti tuntumaid kulturismi nimesid.

Mis oli Mikk Raudsepp suurim saavutus?

Ta tõi välja 3-s koht 2009.a MM-il Juuniorite avatud klassikalises kategoorias.

Mida ta soovitas algajale sportlasele?

Rääkida treeneriga, seada eesmärgid, filtreerida internetist loetut ja mõista, et areng vajab kannatust. Ka 100%-selt ei õnnestu kõik alati, kuid selle poole tasub püüelda.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.