Toidulisandid

Süsivesiku-elektrolüüdi joogi täiendav efekt

Toidulisandid  |   |  tekst:  |  fotod: Internet  |  Kommenteeri

Süsivesiku-elektrolüüdi joogi täiendav efekt sportlaste sportlikule saavutusvõimele, laktaadi eemaldamisele ja kardiovaskulaarsele reaktsioonile

Sissejuhatus


Vedelike suukaudsel tarbimisel treeningu vältel on mitu kasutegurit. Esiteks aitavad süsivesikud vedelikuna täiendada keha piiratud varusid. Teiseks kompenseerivad vedelikud treeningu vältel välja higistatud vedeliku hulga. Mitmed uuringud viitavad, et pikaajalise treeningu vältel süsivesikute hulga täiendamine aitab hoida veres oleva glükoosi taset suurendades seeläbi vastupidavusvõimet. Vedeliku elektolüütiline sisu aitab hoida elektrolüütide tasakaalu ning selle tõttu ei väsi organism nii kiiresti. See tähendab väsimine toimub pikema aja järel kui muidu. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada süsivesik-elektrolüütjoogi tarbimise mõju treeningu vältel ning taastumisperioodil vastupidavusele ja südame-veresoonkonnale.

Materjalid ja meetodid


Uurimus viidi läbi 2001 aastal Indias Banglaoris. Selles osales 16 meessoost vastupidavussportlast vanuses 20-25 aastat. Valim moodustati nendest sportlastest, kes võistlevad rahvuslikul tasemel. Kõik uuritavad läbisid eelnevalt põhjalikud meditsiinilised uuringud. Eksperimendi kestel loobusid neli sportlast osalemisest ning kaks said harjutamishooajal vigastada. Uuritavaid teavitati võimalikest ohtudest ning neile kirjeldati uurimisprotsessi detailselt. Osalejatel ei soovitatud kaks päeva enne testi tegeleda suurt pingutust nõudvate tegevustega. Samuti ei soovitatud neile end treenida testi sooritamise päeval. Neil paluti jätkata nende normaalse toitumiplaaniga. Osalejatel tuli nädal enne ning kogu eksperimendi vältel hoiduda alkoholist ning kofeiinisisaldavatest jookidest. Test viidi läbi kahes faasis: esimeses faasis ei antud neile lisandeid. Teises faasis anti neile süsivesik-elektrolüütjooki, mis sisaldas süsivesikuid 5 g, naatriumit 9,2 mg, kaaliumit 13,6 mg. Vedelikku anti osalejatele treeningu vältel 15 minutilise intervalliga kuni kurnatuseni. Edasi anti neil süsivesik-elektrolüütjooki pärast 5 minutilist taastusperioodi. Jook sisaldas nüüd süsivesikuid 12,4g, naatriumit 24,5 mg ja kaaliumi 34,1 mg. Peale taastumisperioodi jätkati vedeliku andmist 5-20 minutilise intervalliga. Registreeriti ka südame löögikiirust ning jõudlust. Uuritavatelt võeti testi sooritamise ajal vereproove. Vereproove võeti ka taastusperioodil. Vereproove võeti selleks, et analüüsida vere glükoositaset ja laktaatide sisalduse taset. Iga test viidi läbi sarnastes tingimustes – sarnasel kellajal, toatemperatuuril 25 ± 2, suhteline õhuniiskus 60 %. Kõiki parameetreid mõõdeti enne ja pärast joogi andmist. Eksperimendi läbiviimseks oli eelnevalt saadud luba kõrgematelt organitelt ning uuringu käigus ei rikutud kehtestatud eetilisi standardeid.

Eksperiment: testimisele eelneval nädalal tehti kindlaks iga uuritava maksimaalne hapniku tootlikkus. Selleks paluti uuritaval joosta linttrenažööril (Jaeger LE 6000, Germany) kaks minutit 6 km tunni kiirusega. Seejärel suurendati kiirust kaks km/h iga kahe minuti kohta kuni uuritav andis märku, et piir on saavutatud. Südamelöögi kiirust jälgiti vastava seadeldise (PE-3000, Finland) abil. Südamelöögi kiirust jälgiti nii testi vältel kui taastumisperioodil. Maksimaalset jooksmise suutlikkust mõõdeti stopperiga (Sports Testers PE-3000, Finland).
Vere glükoosi ja laktaatide sisalduse hindamine: vereproove koguti 10 minutilise intervalliga nii testi vältel kui ka taastumisperioodil. Proove võeti sõrme otsast. Glükoosi sisalduse hindamiseks kasutati spektrofotomeetrilist meetodit. Laktaatide sisalduse mõõtmiseks veres kasutati Analox P-LM55te. Andmete statistilisel analüüsil kasutati Wilcoxoni järjestamise testi. ANOVA testi kasutati süsivesik- elekrolüüt vedeliku kasutamise mõju määramiseks treenigu vältel. Andmetöötluseks kasutati SPSS progrmmi.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Kas ka suvel on vaja tarbida D - VITAMIINI?!

Toidulisandid | 

Sain, teada, et kuulun nö „riskirühma“ sest olen sisetingimustes treeniv sportlane, ja kulutavan oluliselt rohkem kehasse kogunenud…


Toidulisandite tarbimise ajastamine

Toidulisandid | 

Me kõik oleme erinevaid toidulisandeid , vitamiine ja mineraale tarbinud, kuid kas sellest on ka kasu olnud ja kas oleme seda õigesti teinud?!…


Omega-3 kasutegurid

Toidulisandid | 

Oomega-3-rasvhapped on asendamatud rasvhapped, see tähendab, et keha ise neid ei sünteesi ning need jõuavad meie organismi vaid toidu kaudu Kuid…