13. juuni 2011

Äratame ”Austria Tamme” treeningumeetodid ellu…I osa

Arnold tegi omal ajal paljusid asju valesti. Ta tegi lõputuid seeriaid sääre sirutamisi, uskudes, et nii saab ta oma reied triibuliseks ja defineerituks. Ta uskus, et “pullover” suurendab tema rinnakorvi ja et laia haardega lõuatõmbed venitavad ta selga laiemaks. Ta kasutas oma põikilihaste ja keskkoha trimmimiseks harjavart ja biitsepstõstetel kasutas pettekordusi. Karjääri algusaastatel oli tema tavaliseks treeningjärgseks toidukorraks kanaliha ja kann õlut.

“Tamm” treenis päris sageli hommikul kaks tundi ja õhtul kaks tundi. Kas on tõesti võimalik, et on olnud olemas keegi, kes ei tea, kui mitteproduktiivne sedasorti lähenemine asjadele on? No näe, tundub, et vanasti nii ei arvatud. Tundub, et Arnold ei saanud tõepoolest pooltest asjadest aru, mida ta oma treeningutel tegi või hoopis teadis ta väga hästi, mida ta teeb? Siiski, millised tagurlikud meetodid ja iganenud lähenemine oma treeningu asjadele, pole ka ime, et ta kunagi ei saavutanud omale keha, mis oleks muljetavaldav. Oot oot, mis ma ajan või siiski saavutas?
Mis siin rääkida, Schwarzenegger´il oli kahtlusteta selle ajastu võimsaim keha. Kusjuures, vaadates tänaseid ainetest täispumbatud ebaterveid “kolle” on Arnold´i keha tõenäoliselt kulturismiajaloo esteetilisemaid füüsiseid üldse. Aga kuidas on siis nende ”vigadega”, mida ta ohtralt tegi?

Selle arutluse juures meenub mulle üks päev treeningsaalist, kui olin just jõutõmmet tegemas. Minust möödus üks kleenuke tüüp, kes oli ilmselt teel edasijõudnute stepaeroobikasse. Olin just tõmmet tegemas ja nii möödaminnes informeeris ta mind, et peaksin sellise harjutuse korral ikka kindlasti vööd kasutama, muidu võin ennast vigastada. No tere hommikust, mu sitajunnid on ka suuremad, kui see Atroofia Prints ja selline mehike tuleb mind instrueerima, kuidas treenida. Selle situatsiooniga seoses mõtlen ka Arnold´i peale. Kõik tänapäeva eksperdid räägivad sellest, mida ta tegi valesti, kusjuures enamjaolt on neil õigus. Samas, kas ehk needsamad mittetavapärased ja “valed” lähenemised ei seisagi mitte Arnold´i võimsa keha ja 56 cm–te käte taga?

Selge, et Arnold´il oli ka supergeneetika. Tõsi, ta võttis ka steroide, kuid hoolimata nendest nimetatud asjadest, hoolimata nendest nö. ekslikest lähenemistest, see, mis ta tegi, töötas. Tänapäeval on uue programmi usaldusväärsuse saavutamiseks vaja mitmeid teaduslikke katsetusi, teste ja uuringuid. Arnold omal ajal lihtsalt treenis kõvasti ja kui ei olnud piisavalt raske ja vaevaline, tegi teistmoodi, nii, et oleks karm. Tänapäeval kuuleme tihti, kuidas “ei saa” kükkida, kuna põlved ei “luba” või on alaselja probleemid. Arnold teadis seda juba seitsmekümnendatel, et reeglina need, kes esinevad vabandustega või tsiteerivad “uurimusi” lihtsalt kardavad rasket tööd. Üks mu lemmik pilte on Arnold´ist see, kus ta teeb raskeid kükke, paljajalu ja ilma julgestuseta. “Vaene mees, ta polnud vist ühtegi uurimust lugenud!”

Arnold´i üks lemmik lähenemistest oli “Edasijõudnute treeningupõhimõtete” (”Advanced Training Principles”) rakendamine oma trennides. Neid, treeningu intensiivistamise meetodeid kirjeldab ta ka oma ”Encyclopedia of Modern Bodybuilding`us”. Paljud nendest, massi kasvatavatest ja lihaseid šokeerivatest meetoditest on tänaseks unustatud. Kaasaja kulturistid ei kasuta neid väga palju. Aga võib – olla on asi ka selles, et kaasaja harjutajad on lugenunud niipalju treeningteadusest, et peavad selle ajastu lähenemisi liialt vanamoelisteks ja isegi ohtlikeks… või on asi hoopis selles, et tänased harjutajad on pigem nagu kamp ärahellitatud plikakesi!?

Ärge teie arvake nii. Vaatame koos veelkord Arnold´i väärtuslikud treeningu ideed üle ehk proovid mõnda neist juba oma järgmisel treeninul.

1-10 süsteem (1-10 system)

Proovi seda Austria piinameetodit biitsepstõstetel ja lamades surumisel. Pane kangile raskus, mida suudad tõsta ühe korra. Suru või painuta see ära ja võta vahendilt koheselt nii palju raskust maha, et suudaksid järgmise seeria teha kohe kahese otsa. Peale kahest seeriat korda, võta raskust maha nii, et jõuad teha kolmese ja nii edasi, kuni jõuad kümnese seeriani välja. Viimane seeria ongi kümnene seeria. See teeb kokku 55 kordust. Tehke see ära ja otsige saalinurgast oma vasak muna üles, kuna ilmselt lendas see teil suurest pingutusest juba poole seeria pealt minema.

“Sulle mulle” (“I go ,you go”)

Üks huvitav viis biitsepstõstete tegemiseks on teha seda EZ – kangiga ja koos treeningpartneriga. Asi käib nii, et seisate vastamisi, tee oma seeria biitsepstõsteid ära ning anna kang seejärel koheselt partnerile. Nüüd teeb tema, kusjuures tema eesmärk on sinu tehtud seeria korduste arv ületada. Seeriate tegemine ja kangi vahetamine käib kordamööda nii kaua, kui mõlemad teevad üheseid. Vahepeal kangi maha ei pandagi.

Plaaton´i süsteem (“Platon´s system”)

See vana hea asi on seesama, mida me tänapäeval kutsume “kahekümneüheks”. Kui me räägime Arnold´ist, siis me reeglina mõtleme biitsepseid, seega kasutame selle meetodi näiteks biitsepstõsteid. Tee 7 kordust tõsteid alt poole peale, 7 kordust poole pealt üles ja lõpetuseks 7 täisamplituudiga kordust. Mõistagi seitsmeste vahel puhkust ei ole. Arnold muidugi kasutas seitsmeste asemel kümneseid seeriafraktsioone.

Rõhutatud negatiivid (Forced negatives)

Tänapäeval teavad korduse negatiivse faasi tähtsusest ja olulisusest kõik vähegi asja juures olevad tegijad. Arnold teadis sellest instinktiivselt ja ta läks ühe sammu veelgi kaugemale. Kui te järgmisel korral surute lamades, istudes või teete biitsepstõsteid, siis laske treeningpartneril negatiivse faasi ajal osutada vahendile ja seeläbi negatiivsele faasile tervikuna lisavastupanu. Vahendit järele andes võitle raskusega. Pärast mõnda sellist seeriat pole partnerit enam vajagi, kuna ainult raskus iseenesest teenib juba soovitud eesmärki ja vajub justkui rõhutatult alla. Seeria negatiivne osa on just see, mis tekitab järgmise päeva “tühjuse” ja kurnatud tunde lihases. Mõni seeria surumisi rõhutatud negatiividega ja järgmisel päeval tunnete, millest räägin.

“Jooks hantliriiulini” (“Running the rack”)

See on meetod, mida on hea rakendada hantli harjutuste korral. Arnold kasutas seda istudes surumistel. Ta alustas surumist 50 kg – stega, surus suutlikkuseni, siis 45 kg – stega, jälle suutlikkuseni jne. Selliselt käis ja võttis hantliriiulist hantleid, läks istus pingile, surus suutlikkuseni oma seeria ja läks riiuli juurde tagasi, et võtta koheselt uus paar, minna tagasi istuma ja suruda järgmine suutlikkuseni seeria.

Seeria puhkepausidega (Rest/pause)

Tee seeria valitud harjutuse korral soovitud kordusvahemikku suutlikkuseni, puhka mõned sekundid ja tee siis kohe veel nii palju korduseid, kui jõuad, tõenäoliselt 1 – 2 kordust. Ära panegi vahepeal kangi pukkidele tagasi või kui paned, siis ainult loetud sekunditeks. Arnold kasutas seda meetodit ka lõuatõmmetel. Ta lasi kangist lahti, tegi maas mõned hingetõmbed ja jätkas oma seeriat.

“Uhumise meetod” (“The flushing method”)

Mäletate, kuidas Schwarzenegger rääkis, kuidas “pump” efekti tunne ja saavutamine on sama nagu seksimine ja orgasm. Üks võimalus, kuidas seda orgasmilist “pump” tunnet saavutada ja kogeda, on teha seeria nii, et teete korduse erinevates punktides soorituse ajal hetkelised pausid. Näiteks kasutas Arnold seda meetodit ka hantlite kõrvale tõstmistel. Hakkate hantleid reitest eemale viima ja umbes 15 – 20 cm kaugusel jalgadest teel üles, teete kümnesekundilise pausi. Te saate sellest kohe aru, kas teete seda õigesti või valesti. Kui tekkiv laktaat tekitab sellist piina, et tahaks hantlid käest minema lennutada, siis on asi õige. Poliquin räägib samast meetodist lõuatõmmete korral, kui lõuatõmbe korduse negatiivses faasis teete paaris punktis hetkelise seisaku. Seeria lõppedes värised ikka korralikult. Seda nimetatakse neoromuskulaarseks suutlikkuseks.

Kindlasti paned tähele, et mõned meetodid tunduvad kuidagi väga tuttavad. Tundub nii, et tänapäeva moodsad “eksperdid” on nii mõnegi tänapäeval teadaoleva meetodi tegelikult uuesti leiutanud ja andnud neile omad teaduslikult kõlavad nimed. Selge see, et kõik eelpool kirjeldatud meetodid ei olnud ka Arnold´i leiutatud, kuid ta oli kahtlemata esimeste hulgas, kes neid teadis, teostas ja propageeris. Kui teid hakkas asi huvitama, siis võtke ette Arnold´i ”Encyclopedia of Modern Bodybuilding” ja lugege läbi peatükk neli.

[pilt=6499]

Ja ärge unustage, mida Arnold on öelnud: ”Ärge olge endaga kunagi rahul, õppige armastama väljakutseid ja mis kõige tähtsam, püsige “näljased””

Nüüd minge ja võtke üks õlu ja kanaliha!
Järgneb…

Autor: Janar Rückenberg (tõlge)