Kergejõustik… või raskejõustik? II osa
Niisiis armsad sõbrad, tegelikult oli see eelmine, väga hea, ülevaatlik ja informatiivne artikkel alles eellugu või soojendus sellele teemale, mis mind tegelikult huvitab. Mind on juba ammu painanud mõte, et tuleks inimestele tutvustada ka neid tegemisi, millega eliitkergejõustiklaste “tagatubades” tegelikult tegeletakse. Inspiratsiooni selle teema uurimiseks olen taaskord saanud kettaheitest ja meie oma olümpiavõitja Gerd Kanter’i tegemistest. Mida ma täpselt silmas pean on tegelikult see, et väga paljud tavainimesed ilmselt ei teagi ega kujuta ette, kui tähtsa osa kergejõustiklaste treeningust moodustab tegelikult jõusaal ja raskustega harjutamine. Seda veel enam siis, kui me räägime eliittasemest. Ma tunnistan ausalt ise, et isegi spordiinimesena ei teadnud ma veel näiteks 3 aastat tagasi milliseid raskusi tõstavad kettaheitjad või odaviskajad. Nagu eelnevast artiklist just lugeda saime, täpselt sama kehtib sprinterite ja hüppajate kohta. Ent eriliselt vaimustuses olen ikkagi heitealade sportlaste jõunäitajatest. Kui mina, spordiinimesenagi ei kujutanud ette, millise raskusega peab Gerd Kanter maailmatasemel läbi löömiseks kükkima, millist raskust suruma või rinnale võtma, mis siis veel tavainimestest rääkida. Ma arvan, et enamusel pole nende asjade kohta vähimatki aimu. Arvatakse, et on lihtsalt pikad, tugevad ja rammusad mehed, kes söövad korralikukult putru ja nii see ketas lendabki. Tegelikult, treeningu järgi, mida need mehed teevad võiks heitealad, vähemalt kuulitõuge, kettaheide ja vasaraheide olla kõik raskejõustikualad. Ma arvan, et ma ei liialda, kui väidan, et Gerd Kanter on baasharjutustes kettaheitjana tugevam enamusest Eesti jõutõstjatest. Siinkohal ütlen kiiresti, et RAHU. See ei ole mingi taotletud solvang, mingi etteheide, kuid Gerd’i jõunäitajate põhjal mulle tõesti tundub nii. Jah, annan väga hästi aru, et oluline on ka suhteline jõud ehk jõunäitajad oma kaalu suhtes, annan endale väga hästi aru, et kettaheitjad suruvad plahvatulikult põrkega, kükk ei ole alati maksimaalse sügavusega jne, kuid siiski. Kettaheitjate jõunäitajad on midagi sellist, mida mina raskejõustiklasena ei saa tähelepanuta jätta. Kui siin rääkisin surumisest, siis kettaheitjad tõepoolest suruvad kiiresti, plahvatuslikult ja nn. põrkega, kuid need numbrid on KERGEJÕUSTIKLASTE kohta ikkagi väga suured. Või, räägime kükist. Kui surumise “vabandab” veel välja, et põrkega jne, siis kükid on ikka väga korralikud. Ma ei kujuta ette palju meil on jõutõstjaid või kulturiste, kes teevad ilma trikoota 250 kg – ga näiteks kolmese seeria. Hea küll, spekuleerime, et äkki olid Gerd’il sidemed dresside all (videos, milles ta kükib), kuid ikkagi, palju on siis neid, kes teevad ainult põlvesidemetega kolmese? Ettenägelikult ütlen, et ärgem hakakem rääkima küki sügavusest. Sellise pikkusega mees ja sellise raskusega…need kükid on rohkem kui eeskujulikud. Ja seda teeb kergejustiklane…
[url=http://www.youtube.com/watch?v=ENOkD22kg38&feature=related]Vaata videot[/url]
Või, kangi rinnalevõtmine, 3 x 165 kg:
[url=http://www.youtube.com/watch?v=KeKOFBBc4lA&feature=related]Vaata videot[/url]
Lihtsalt hämmastav!!! Või, kellele tagakükist ei piisa, siis siin on Gerdil pakkuda ka eeskükk 241 kg – ga. Ma pakun, et sellise raskusega eeskükiga saaks hakkama vist küll näiteks ainult Andrus Murumets ja seda ka siis, kui ta on heas vormis:
[url=http://globalthrowing.com/1137]Kliki siia…[/url]
Robert Harting rebib 130 kg:
[url=http://www.youtube.com/watch?v=BqtNu1wbCTw&feature=related]Vaata videot[/url]
Igal juhul, minu arvates kettaheitjate treening ja telgitagused on põnev teema ning usun, et enamuse jaoks täiesti avastamata ja tundmatu maailm. Ma võrdleks seda kergejõustiku ala isegi kulturismiga. Mõlema ala korral, nii kulturismis kui kettaheites on sportlase ettevalmistuses väga tähtsal kohal jõutreening. Ometi on ala võistluslik tegevus ettevalmistavast tegevusest hoopis erinev. Kulturismis näidatakse laval lihaseid, kettaheites lennutatakse ketast. Kummagi ala puhul “ei koti” tegelikult ei publikut ega kohtunikke, kui palju sa treeningsaalis raskust tõstad. Oluline on lihaseline, proportsionaalne ja madala rasvaprotsendiga keha ning kettaheites kettakaare pikkus. Kui kulturism on raskejõustiku ala siis väga vabalt võiksid treeningmetoodika alusel seda olla tegelikult kõik heitealad. Ainus erinevus, mis raskejõustiku ja kergejõustiku vahel üldse on, on kaalukategooriad. Hüpetest ja jooksudest ma ei räägi, kuid kaalukategooriad heitealadel ei ole üldse utoopia. Praeguse seisuga käib kogu võistlus tegelikult absoluutarvestuses. Lihtsalt, selge see, et 175 cm – l käte siruulatusega 182 cm – l mehel ei ole kettaheites midagi teha. Suhteline jõud jääks oluliseks ikkagi, lihtsalt, siis maksaks see veelgi enam, et kes suudab jõu nii üles viia, et kehakaal ei suurene.
Foorumitest kogutud mitteametlikud heitjate ja tõukajate jõunäitajad:
Randy Barnes (kuulitõukaja) – tegi seeriaid positiivsel kaldel 200 kg – ga; kükk 3 x 272.5 kg
Jason Tunks (kettaheitja) – rinnalevõtmine – 200 kg
Joachim Olsen (kuulitõukaja) – kükk x 250 kg
Robert Fazekas (kettaheitja) – rinnalevõtmine 210 kg; rebimine 185 kg
Jarred Rome (kettaheitja) – kükk 317.5 kg, tõukamine seistes 215 kg, surumine 247. kg;
rinnalevõtmine 185 kg; rebimine 140 kg
Ian Waltz (kettaheitja) – tõukamine seistes nõksuga 190 kg; rinnalevõtmine 195 kg; surumine lamades 245 kg; kükk 355 kg; rebimine 130 kg;
Seppo Räty (odaviskaja) – eeskükk 215 kg; ületõmme kangiga maast 145 kg, rinnalevõtmine 180 kg; tõukamine 170 kg (maast üles); rebimine 140 kg; lamades surumine 180 kg; kükk 280 kg; jõutõmme 20 kg
Al Feuerbach (kettaheitja) – rebimine 155 kg ja rinnalevõtmine pluss tõukamine 190 kg
Ramona Pagel (naiskuulitõukaja) – lamades surumine 185 kg; surumine kaldpinnal 155 kg; kükk 250 kg – x; rinnalevõtmine 135 kg; seistes tõukamine 185 kg
Astrid Kumbernuss (naiskuulitõukaja) – rebimine 120 kg
Christian Cantwell (kuulitõukaja) – rinnalevõtmine 180 kg – 5 x, rekord 1 x 220 kg; rebimine 170 kg; surumine 275 kg; surumine kaldpingil 220 kg
John Godina (kuulitõukaja) – kükk 360 kg; surumine 290 kg (langetas kangi kõri kohale); surumine ametlikel võistlustel 210 kg, kükk võistlustel 347.5 kg
Werner Gunthor (kuulitõukaja) – rinnalevõtmine 200 kg; kükk 300 kg – 3 x; surumine 240 kg – 5 x; surumine seistes nõksuga 240 kg – 3 x; rinnalevõtmine plus tõukamine ja selliselt 5 x järjest 170 kg
[url=http://www.youtube.com/watch?v=jJECepNeCJ0]Vaata videot[/url]
Dallas Long (kuulitõukaja) – surumine seistes hantlitega 70 kg – 5 x; surumine rööbaspuudel…tegi seeriaid 90 kg – se lisaraskusega; surumine lamades kitsalt 227.5 kg
Al Oerter (kettaheitja) – kükk 237.5 kg; jõutõmme 317.5 kg
Udo Beyer (kuulitõukaja) – kaks päeva enne oma maailmarekordi püstitamist tegi mee 450 kg – ga poolkükki 4 x 6, neli kuuest. Kaela tagant seistes nõksuga tegi 300 kg – ga 10 ühest seeriat.
Ilona Slupianke (naiskuulitõukaja) – 330 kg – 3 x, paralleelini; surumine lamades 200 kg;
Ulf Timmerman (kuulitõukaja) – pikkus 193 cm, kaal 119 kg. lamades surumine 250 kg, kükk 365 kg, rinnalevõtmine 220 kg, paigalt kaugus 3.40, vertikaalhüpe 92 cm
[url=http://www.snelkracht.nl/index.php?article=8]Vaata videot[/url]
Colin Jackson (tõkkesprinter) – rebimine 97.5 kg; surumine 140 kg; rinnalevõtmine 145 kg; kükk pingile 240 kg
Loomulikult, annan endale aru, et kõik esitatud tulemused ei ole ametlikult dokumenteeritud, enamus esitatud numbritest pärinevad mitteametlikult erinevatest foorumitest, võib kahelda alade soorituses, paljud tulemused jäävad dopingu õitseaegadesse jne jne jne. Ent, kui kõikide nimetatud sportlaste kõikidelt tõstetelt võtta isegi kolmandik raskust maha, siis ikkagi on need numbrid väga suured ja muljetavaldavad.
Igal juhul, nende teadmiste valguses on meil kõigil kahtlemata põnevam jälgida käimasolevaid kergejõustiku MM tegemisi.
Hoiame pöialt Gerd’ile ja teistele meie koondise sportlastele!!!
Autor: Janar Rückenberg