Treening

Valiku küsimus...ideaalset harjutust ei ole olemas ehk räägime jälle kükist... I osa

Treening  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Eks nii on, ideaalset harjutust ei ole olemas. Kui aastaid (aastakümneid) kiidetakse mõnda harjutust, siis ühel päeval tulevad teadusemehed ikka lagedale katsete tulemustega, mis kinnitavad, et see aastakümneid au sees olnud ja ohutu harjutus on ikkagi skeletile mingil viisil kahjulik ja mittesoovitav. Igal juhul on kuidas on, kuid kavatsen täna taas põhjalikumalt kirjutada kükist.
Tõsi, sellest harjutusest on palju kirjutatud, veel rohkem ilmselt räägitud. Ka siin, fitness.ee – s ilmus paar aastat tagasi minu poolt tõlgitud kolmeosaline kirjutis kükist. See on põhjalik, isegi nii põhjalik, et võiks küsida, et mida siis veel selle harjutuse kohta teadma peaks? Loomulikult ega midagi põhjapanevalt uut ei olegi lisada, küll on aga vahepeal tekkinud mitmeid tarkusi ja kogemusi, mis aitavad küki kui harjutuse olemuse veelgi põhjalikumalt lahti mõtestada. Samuti käsitlen, milliseid erinevaid võimalusi on kükkimiseks ning millised on riskid erinevate võimaluste praktiseerimisel.

Mis mind seda artiklit üldse kirjutama ajendas on asjaolu, et see, et päris paljud harjutajad ilmselt ikka veel ei tea, et kükkimine ei ole ainult kükkimine. Kükkida annab väga mitut moodi, kükk võib meie keha, erinevaid lihaseid ja liigeseid koormata võrdlemisi erinevalt. Leian, et igal haritud trennimehel on oluline teada, et mis töötab või mida koormatakse siis, kui ma kükin nii või kuhu langeb koormuse rõhk siis, kui ma kükin natuke teistmoodi.

Miks nimetasin kirjutise nii nagu te seda lugeda võite ongi asjaolu, et tõsi, ideaalset harjutust ei ole olemas ja see, kuidas me kükime, on valiku küsimus. Ideaalset selles mõttes, et iga harjutus koormab treenides mõnda liigest rohkem, mõnda jälle vähem. Mõju on veelgi rõhutatum, kui me treenime suurte raskustega. Nii on on ka küki puhul ja selle üle tahangi mõtiskleda.

On selge, et küki olulisuses ei peaks enam keegi kahtlema. Mina küll ei kahtle, see harjutus on kõikide harjutuste kuningas. Mul on olemas küll säärte sirutamise trenazöör, jalapress ja Hack´i trenazöör, kuid 2/3 jalgade arengust saan kirjutada ikkagi küki ja ainult küki arvele...see on selge fakt. Seepärast ei tuleks küki täielik väljajätmine treeningplaanidest kõne allagi. See on minu puhul nii, kuid ilmselt arvavad nii veel väga paljud harjutajad.

On ammu teada, et kükkida võib väga mitut moodi ja erinevaid kükivariatsioone on samuti palju. Ent jäädes siiski traditsioonilise küki juurde (kang turjal), saame rääkida kahest erinevast kükkimise võimalusest...need jõutõstjate kükk ja klassikaliste tõstjate (võib vist öelda, et ka kulturistide kükk) kükk. Paljud (eriti treeningutega alustajad) võib – olla ei teagi, et nende kahe erineva kükivariandi korral on koormuse rõhk erinevatel lihastel, aga ka liigestel.

Jõutõstja küki korral on kangi asetus rohkem seljal, mitte niivõrd „kaelal“. Jalgade asetus on õlgadest laiem ja raskus kükitakse üles rohkem puusa sirutajate (tuharalihas ja reie – tagakülg, ka selgroo sirgestajad – lülisamba sirutaja) arvelt. Kui võrrelda tegelikku tööd, mida tehakse kükkides kas laialt jõutõstjate stiilis või rohkem püstises asendis, siis jõutõstjate stiilis kükkides tuleb raskusega reaalselt alla liikuda oluliselt vähem kui püstises asendis kükkides (reeglitele vastava küki saavutamiseks).

Mida enam te kükite püstises asendis, lastes samal ajal ka põlved varvastest mööda, seda enam koormatakse kükkimise ajal reie – nelipealihaseid. Et kükk vastaks küki definitsioonile, peate te kõrge kangi asetuse ja püstise kehaasendi korral tunduvalt rohkem tööd tegema ja enam alla kükkima. Esmapilgul tunduks see teine variant kulturistidel justkui eriti hea, kuid siin ongi tegelikult suur dilemma, sest kõike ei saa alati nii üheselt käsitleda...esiteks, milliseid lihaseid te soovite eelistatult kükiga treenida, teiseks vigastused ja millistele liigestele kui suurt koormust lasta kükil neile avaldada.

Palju on räägitud kükkimise õigest tehnikast. Levinuim ohutu kükkimise tehnika kirjeldus väga lühidalt võiks olla järgmine: kang asub trapetsi keskosal, jalad õlgade laiuselt ja paralleelsed või pöiad kergelt väljapoole suunatud, vaade ette. Kükki alustades surutakse esmalt puusad (tagumik) taha, selg peab olema sirge või nõgus, põlved liiguvad paralleelselt või kergelt väljapoole, põlved ei peaks varvastest märgatavalt mööda minema. Alumises asendis ei tohi põrgatada ja kükist üles tulles peaksime suruma valdavalt läbi kanna.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

4 parimat treeningjaotust naistele (III osa) push-pull-legs

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime eraldi ülakeha ja alakeha treenimisest. Kui soovid teada, kas naistele sobib selline treeningjaotus, siis artikli…


4 parimat treeningjaotust naistele (II osa)

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime "bro-split" tüüpi kavast ehk treeningjaotusest, kus erinevaid lihasgruppe treenitakse erinevatel päevadel. Kui…


4 parimat treeningjaotust naistele (I osa)

Treening | 

Kuidas valida endale õige treeningjaotus? Mõned küsimused mida endalt küsida: [b]Mis sobib minu graafikuga? Kui tihti ma saaksin…