Varia

Parim treeningu artikkel, mida olen lugenud… I

Varia  |   |  tekst:  |  fotod:  |  3 kommentaari

Järgnevalt toon teieni osade kaupa ühe pika artikli, mis tegelikult ei kanna sellist pealkirja, nagu sa käesoleva artikli pealkirjana lugeda võid. Originaalartikkel pärineb Tnation´ist ja kannab nime “The Thib System - Basic Principles Behind My Updated Training Philosophy”, kirjutise autoriks on Christian Thibaudeau. Artiklile andsin sellise omapoolse “tiitli” seetõttu, et tegemist on tõepoolest parima treeningu artikliga, mida lugenud olen. Parim seletus kõikidele mind senipainanud küsimustele. Selge see, et nii mõnegi asja osas on omal juba varasemalt ettekujutus olnud olemas, kuid hea on oma kahtlustele ja mõtetele selgeid kinnitusi lugeda. Soovitan järgneva artikli erinevaid rubriike soojalt huvilistele, ekspertidele ja treeningu fanaatikutele ehk saate teiegi uut ja kasulikku oma teadmiste pagasisse lisaks. Tõlgin sellest pikast loost põnevamad rubriigid, päris kõike teieni ei too.

Parim treeningu artikkel, mida olen lugenud… II

Parim treeningu artikkel, mida olen lugenud… III

Seeriaga suutlikkuseni või mitte…

Üks kuumemalt debateeritumaid teemasid jõutreeningu maailmas on alati olnud, et kas treenida suutlikkuseni või mitte. Suutlikkuseni jõudmine tähendab lihtsamalt väljendudes seda, et seeriat tehes ei suudeta väsimusest tulenevalt enam harjutuse tehnikat korrektselt säilitada. Vajalik võimsus on harjutuse tehnika säilitamiseks väsimusest tingituna vähenenud (Edwards 1981, Davis 1996).

Teiste sõnadega, seeriat suutlikkuseni tehes hakkame mingist hetkest tundma, et sooritus muutub järjest raskemaks ning me ei suuda enam tehnikat säilitada ja terviklikke kordusi korralikult ära teha.

Kuidas õige oleks? Isegi meie oma portaali ekspertide arvamused jagunevad selles osas kaheks, on pooldajaid mõlemale seisukohale. Ühelt poolt mehed, nagu Chad Waterbury ja Charles Staley on selgelt suutlikkuseni treenimise vastu. Nad soovitavad isegi mõningates oma kirjutistes seeria lõpetada ka juba koguni siis, kui seeria tempo hakkab langema või korduste kiirus hakkab kukkuma. See on isegi juba palju ennem reaalset suutlikkust. Nende peamine argument sellele on, et suutlikkuseni treenimine kurnab väga võimsalt meie kesknärvisüsteemi, mille taastumine intensiivsest treeningust võtab niigi 5 – 6 korda rohkem aega kui lihaste taastumine. Treenides pidevalt või ainult suutlikkuseni on meie kesknärvisüsteem tegelikult alalises kurnatuses, mis teeb omakorda lihase või tõste treenimise kahel kolmel korral nädalas täiesti mõeldamatuks. Kusjuures, neil on selles osas õigus!

Tegelikult on isegi võimalik kurnata närvisüsteem treeningutega nii ära, et selle taastumiseks kulub sedavõrd palju aega, et lihased hakkavad omakorda eelmise treeningu treeningkoorumuse suhtes deadapteeruma, kuid kesknärvisüsteem endiselt taastub. See on jälle halb stsenaarium.

Seega ei tohiks kindlasti nii treenida, kuna vastasel korral hakkavad lihased eelmisest treeningust saadud adaptatsioonilist tõuget (kohandumist- toim.) kaotama. Teisalt, kui me närvisüsteemil taastuda ei lase, ei suuda me teha täisvõimsusel korralikku treeningut, mis pikas perspektiivis viib taas omakorda allakäiguni ja progreessi langemiseni.

Teine seltskond suurepäraseid treenereid, nagu näiteks Charles Poliquin soovitavad täpselt vastupidist ehk me peaksime taotlema kindlasti suutlikkuseni seeriat. Nende argument selle seisukoha kaitsmisel on see, et lihaskasvu stimuleerimiseks, tuleb lihast maksimaalselt väsitada ning läbi treeningu (seeriate) stimuleerida maksimaalselt mikrorebendeid. See filosoofia ühtib ka kuulsa vene sporditeadlase Vladimir Zatsiorsky seisukohtadega, kelle arvamuse kohaselt lihaskiud, mida treeningul piisavalt ei väsitata ei saa ka treenitud ja sellest omakorda ei ole stimuleeritud ka kasvama.

Tehes seeria suutlikkuseni või selle piirile garanteerime selle, et see oli maksimaalselt produktiivne. Ärgem unustagem, et juba ainuüksi motoorse ühiku töösse rekruteerumine ei tähenda veel selle ühiku ja sealhulgas lihaskiu kasvamisele stimuleerimist. Selleks, et lihaskiud saaks treeningust ka mõjutatud või kasvamisele stimuleeritud tuleb töös osalevaid kiudusid ka väsitada (Zatsiorsky 1996).

Kuidas on lood kesknärvisüsteemi väsimisega? Rääkides suutlikkusest, siis loomulikult, kuigi närvisüsteem pole ainus, põhjus, miks me suutlikkuseni jõuame, ei saa me seda ka tähelepanuta jätta. Närvisüsteem on siiski kuningas! Kuna, just närvisüsteem juhib motoorsete üksuste rekruteerumist, reguleerib närviimpulsside liikumisekiirust ja tagab nii lihastevahelise kui lihasesisese koordinatsiooni. Närvisüsteemi väsimise ja suutlikkuse saabumise vahel on oluline seos, täpsemalt on see seotud mediaatorite dopamiini ja atsetüülkoliini hulga vähenemisega pingutuse käigus.

Tõlkijalt: need on ühendid, mis muudavad mööda närvi lihasesse kulgeva elektrilise impulse keemiliseks impulsiks. Kogu protsess toimub närviraku lõpmes – sünapsis. See on moodustis, kus kantakse närvirakkupidi tulev elektriline impulss läbi mediaatorite üle lihasele ja lihas saab sellest tulenevalt kontrahheeruda.

Atsetüülkoliini vähenemine sünapsites tähendab automaatselt närviimpulsside lihaskiududele ülekandumise efektiivsuse vähenemist. Teiste sõnadega, kui atsetüülkoliini tase on madal, on meie kesknärvisüsteemil motoorseid ühikuid väga raske töösse rekruteerida.


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Atarashii Naginata - uus spordiala?

Varia | 

Atarashii Naginata - kas uus spordiala? Eestis on spordialaga tegeletud kõigest paar aastat, kuid spordiala ise on juba mitme sajandi…


Kas valida nutikell või nutivõru?

Varia | 

Nutivõru on kiiduväärt trennikaaslane! Nutivõrud on lihtsamad nii oma välimuselt kui kasutamisvõimalustelt. Erinevalt puutetundliku…