25. jaanuar 2017

Keemiliste ühendite mõju meie hormonaalsele tasakaalule

Alustuseks väike nimekiri kemikaalidest. (neid on tegelikult palju rohkem)

– Bisfenool – Plastikpudelid, plastikust toidukarbid, värskelt trükitud tšekid.
– Pestitsiidid – Keemilise koostisega taimekaitsevahendid
– Kasvuhormoonid piimas ja lihas
– Ftalaadid – õhuvärskendajad, lõhnaküünlad, parfüümid
– Barabeenid – shampoonid, kreemid, seep
– Kosmeetika, küünelakid
– Värvid, vinüül
– Puhastusvahendid

Jõuame nüüd otsapidi sinna, et mida eelpool nimetatud kemikaalid meiega teevad. Eeldan, et enamik lugejaid on inimesed, kes hoolivad oma välimusest ja on fitnessimaailmas toimuvaga kursis ja vähemal või rohkemal määral selle sees. Mis on meie kõigi jaoks oluline? Muidugi see, et keha rasvaprotsent oleks kontrolli all. Need kemikaalid põhjustavad aga hormonaalsüsteemis korratusi.

Hormoonid mõjutavad kõike, mis on seotud inimkeha funktsioneerimisega. Hormoonid reguleerivad und, näljatunnet, energiataset, libiidot, tuju jne. Kui meie hormoone väliselt mõjutatakse, võib tulemuseks olla diabeet, stress, madal libiido, kehvapoolne kehakoostis ja veel sada muud häda. Meie kõigi jaoks on selge, et kehakaalu kontrollimiseks on vaja õiget energiabilanssi. Alati ei pruugi lihtne kalorite lugemine piisav olla. Kui meie hormonaalne tasakaal on paigast ära, siis ei ole meie keha funtktsioneerimine kaugeltki tipptasemel ja meie võime rasva põletada ja lihaseid ehitada on pärsitud.

Kseno ja võõröstrogeenid on keskonnas leiduvad kemikaalid, mis mimikeerivad meie kehas toodetavat östrogeeni. Kehavõõrad (sünteetilised) östrogeenid kuhjuvad meie kehas. Üleliigne östrogeen põhjustab terviseprobleeme ja rasva ladestumist nii naistel, kui ka meestel. Siiski toonitaksin eraldi, et kõrge naissuguhormooni tase on viimane asi mida ühel jõusaalis käival meesterahval vaja on.

Toon ühe lihtsa näite elust enesest. Vaatasin mõnda aega tagasi ühte seriaali. Seriaalis räägib äsja 20 aastasest vanglakaristusest vabanenud mees järgmist: “ Elu on p***e läinud. Mehed näevad välja nagu naised”.
Mis ma oskan öelda. Nii kurb kui, see ka ei ole, siis suhteliselt naelapea pihta. Vaadake tänavapilti. Kohati on seis ikka päris nutune. Neid näiteid on veel. Mida aeg edasi, seda rohkem on meil noormehi kes mingitel põhjustel sõjaväkke ei kõlba. Pole jõudu, pole tahtmist ja kui on vaja kruvi seina lasta, siis lihtsalt ei oska. Siinkohal toon näiteks ühe internetiavarustest leitud pildi. Jah, pisut äärmuslik aga illustreerib mu mõtet hästi.
[pilt=13489]

Asjad mida teha saame, et piirata kokkupuudet väliste hormonaalsete mõjutajate eest:
– Ürita vähem plastikpudelist juua. Ära jäta plastikpudelit päikese kätte.
– Pese oma puuvilju ja kui vähegi võimalik, siis osta mahetoodetud/orgaanilisi vilju
– Eelista puhtaid ja värskeid toiduaineid töödeldutele.
– Kui võimalik, kasvata ise köögivilju
– Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid
– Ära kunagi pane plastikkarpi mikrolaineahju
– Kasuta looduslike kosmeetikatooteid
– Paberist kott on parem, kui kilekott
– Ära kägarda pileteid/kviitungeid oma peopesas. Kui just hädapärast vaja pole, võiks kviitungist üldse loobuda.
– Joo palju puhast vett
– Söö ristõielisi köögivilju – brokkoli, lillkapsas, brüsseli kapsas (aitavad võidelda üleliigse östrogeeniga)
– Söö kasulike rasvahappeid
– Higista
– Võta toidulisandeid mis aitavad keha puhastada ja võidelda põletike vastu. (kurkum, c-vitamiin).

Lõpetuseks tahan öelda, et tänapäeva ühsikonnas on kemikaalivaba elu suhteliselt võimatuks tehtud. Neid asju tekib järjest juurde ja meie saame omalt poolt ainult vähendada nendega kokkupuudet. Tunnistan ausalt, et ei pese alati oma puuvilju ja joon plastmasspudelist. Samas, plastikut ma ei soojenda ja kviitungite puutumisel mõtlen samuti kaks korda. Eks igaüks peab ise vaatama, kui oluline tema jaoks mingi asi on, sest päris mööda nööri käimine on ka ebamugav ja jätab pisut imeliku mulje. Vana hea tõde on see, et mitte ükski äärmus pole hea. Loodan, et saite vähemalt pisut mõtteainet ja olete edaspidi lihtsalt teadlikumad.

Autor: Peep Reinart