5. mai 2017

Mõtisklusi ja soovitusi – III osa…

On selge, et tervislik käitumine ei peaks olema episoodiline, vaid regulaarne elustiil. Räägin sellest, et kui asjad on käest läinud, siis nii-öelda projektipõhiselt on hea rajale tagasi saada. Kui hakkad näiteks kaalu langetama, siis sea omale konkreetsed eesmärgid, tähtajd, monitoori enda tegevust ja tegutse teadlikult. “Kui palju kaalun praegu, kui palju tahan kaalu langetada, mis ajaga mingi eesmärgini plaanin jõudu, kui palju pean selleks nädalas tööd tegema, kui palju nädalas kaalu kaotama jne.” Abstraktne jutt, et “peaks suveks alla võtma”, see on endale “tagaukse” lahtijätmine ja ilma täpse tegevuskavata jutuks see väljavisatud mõte enamus juhtudel ilmselt jääbki.
14. Valusad lihased. Mulle on alati meeldinud eelmisest treeningust kergelt valulikku lihast treenida. Miks? Sellepärast, et kergelt valulikku lihast on parem tunnetada. Kas teil ei ole nii? Eriti naudin seda seljalailihase korral, mille tunnetus eelneva trenni kangusest on järgnevas trennis märgatavalt parem.
15. Jõukohasus on mugavus. Leo Kunnas on nii öelnud ja see on väga tabav. Meile väga rõhutatakse (hariduses), et kõik peab koguaeg mugav, lõbus ja lahe olema. Ma ei nõustu sellga üldse, absolutselt mitte! Alaline jõukohasus võib nii arengut teenida, kui sellele vastu töötada, kahe teraga mõõga efekt. Jõukohasus sellel tasandil, et vältida vigastusi või doseerida koormust arendavalt on mõistetav. Ent kui koguaeg on mõnusalt jõukohane nii, et ennast ei ületata ja mugavustsoonist välja ei astuta, siis ei ole ka arengut. Mõelge sellele!
16. Illusoorne nauding. Kõik, mis on hetkel ebamugavana tuntav osutub kordamisel ja perspektiivis enamasti kasulikuks ning arendavaks. Kõik hetkel nauditav osutub perspektiivis kordudes kahjulikuks. Näiteks: jooksmine, paljude jaoks nii vastik, ajab hingeldama, justkui õhku ei jätku ja süda tahaks rinnust välja karata. Jookse regulaarselt nädalas 2-3 korral ja teil on 2-3 aasta pärast oluliselt parem füüsiline jõudlus. Teine stsenaarium: küll on tore õhtuti (igal õhtul) paar siidrit või õlut sisse libistada või ohjeldamatult maiustada, mõnus on ju pärast päeva tegemisi teleri ees midagi krõbistada. Krõbistage vähese aktiivsuse juures nii 2, 5 või 10 aastat (nii mõnus oli manustamise hetkel) ja vaadake millises olukorras on teie tervisenäitajad.
17. Me muutume ajas, see on paratamatu. Treenimine 25-selt ja 35-selt ei ole üks ja seesama. On terve hulk erinevusi, mida 35+ vanuses treenija peab hakkama järjest enam arvesse võtma. Üks olulisemaid modifikatsioone, mida teha tuleb on muudatused treeningmahu ja sagedusega seonduvalt.
18. Vajadus ennast ületada ei kao. Tervis loomulikult ennekõike, kuid intensiivsust tasub taotleda igas vanuses. Vanusega väheneb intensiivse treeningu talumise kestus, kuid intensiivsust tasub alati taotleda.
19. Mis on tahtejõud? “Tahtejõud ilmneb meie tegelikele soovidele (ihadele) risti vastupidiste tegevuste tegemises,” Janar Rückenberg. Eks neid tahtejõu määratlusi on igasuguseid, kuid üks võiks olla just selline.
20. Inimesed tahavad kangesti teenida “mitut jumalat”. Lihasmass ei arenegi (hästi) paralleelselt suuremahulise aeroobse treeninguga teostatult ja vastupidi.
21. Kasuta treeningul kontrastsuse fenomeni. Kontrastsus soodustab taastumist, pikendab progressiooni ja avardab arengupotentsiaali. Võimas ja tõhus meede!
22. Võrrandid. Praktikata jutumehest teoreetik = halb (väga halb). Teooriata tegutsejast praktik = pigem hea, oluliselt parem kui halb. Mõtlev ja teooriaid paindlikult rakendav praktik = VÄGA HEA.

Autor: Janar Rückenberg