Mõtisklusi treeningust ja tahtejõust III

Need mõtisklusi on jätk varasemale arutelule trennist ja eluviisist. Punktid 13–22 koondavad praktilisi tähelepanekuid projektipõhisest treeningust, valusatest lihastest, tahtejõust ja sellest, miks mugavustsoon arengut pidurdab. Lühidalt ja ausalt.

Mõtisklusi projektipõhisest lähenemisest

13. Tervislik käitumine ei peaks olema episoodiline, vaid regulaarne elustiil. Aga kui asjad on käest läinud, siis projektipõhine lähenemine aitab rajale tagasi saada.

Kui hakkad kaalu langetama, sea konkreetsed eesmärgid ja tähtajad. Monitoori oma tegevust. Tegutse teadlikult.

Küsi endalt: kui palju kaalun praegu? Kui palju tahan kaalu langetada? Mis ajaga plaanin selle eesmärgini jõuda? Kui palju pean selleks nädalas tööd tegema? Kui palju nädalas kaalu kaotama?

Abstraktne mõte stiilis „peaks suveks alla võtma“ on endale tagaukse lahtijätmine. Ilma täpse tegevuskavata jääb see enamasti ainult mõtteks.

Mõtisklusi valust, jõukohasusest ja naudingust

14. Valusad lihased. Mulle on alati meeldinud eelmisest treeningust kergelt valulikku lihast treenida. Miks? Sest kergelt valulikku lihast on parem tunnetada. Eriti naudin seda seljalailihase puhul — tunnetus eelneva trenni kangusest on järgnevas trennis märgatavalt parem.

15. Jõukohasus on mugavus. Leo Kunnas on nii öelnud ja see on väga tabav. Meile rõhutatakse hariduses, et kõik peab kogu aeg mugav, lõbus ja lahe olema. Ma ei nõustu sellega absoluutselt mitte.

Alaline jõukohasus võib arengut teenida, aga sellele ka vastu töötada — kahe teraga mõõga efekt. Jõukohasus selleks, et vältida vigastusi või doseerida koormust arendavalt, on mõistetav. Aga kui kogu aeg on mõnusalt jõukohane nii, et ennast ei ületata ja mugavustsoonist välja ei astuta, siis arengut ei tule. Mõelge sellele.

16. Illusoorne nauding. Kõik, mis on hetkel ebamugavana tuntav, osutub kordamisel ja perspektiivis enamasti kasulikuks ning arendavaks. Kõik hetkel nauditav osutub perspektiivis kordudes kahjulikuks.

Näiteks jooksmine — paljude jaoks vastik, ajab hingeldama, justkui õhku ei jätku ja süda tahaks rinnust välja karata. Jookse regulaarselt 2–3 korral nädalas ja 2–3 aasta pärast on sul oluliselt parem füüsiline jõudlus.

Teine stsenaarium: küll on tore õhtuti paar siidrit või õlut sisse libistada või ohjeldamatult maiustada. Mõnus on ju pärast päeva tegemisi teleri ees midagi krõbistada. Krõbista vähese aktiivsuse juures nii 2, 5 või 10 aastat ja vaata, millises olukorras on sinu tervisenäitajad.

Mõtisklusi vanusest, tahtejõust ja kontrastsusest

17. Me muutume ajas, see on paratamatu. Treenimine 25-selt ja 35-selt ei ole üks ja seesama. On terve hulk erinevusi, mida 35+ vanuses treenija peab järjest enam arvesse võtma. Üks olulisemaid muudatusi puudutab treeningmahtu ja -sagedust.

18. Vajadus ennast ületada ei kao. Tervis loomulikult ennekõike, aga intensiivsust tasub taotleda igas vanuses. Vanusega väheneb intensiivse treeningu talumise kestus, kuid intensiivsust tasub alati taotleda.

19. Mis on tahtejõud? „Tahtejõud ilmneb meie tegelikele soovidele (ihadele) risti vastupidiste tegevuste tegemises,“ ütleb Janar Rückenberg. Tahtejõu määratlusi on igasuguseid, kuid üks võiks olla just selline.

20. Inimesed tahavad kangesti teenida „mitut jumalat“. Lihasmass ei arene hästi paralleelselt suuremahulise aeroobse treeninguga ja vastupidi. Vali, mis on praegusel perioodil prioriteet.

21. Kasuta treeningul kontrastsuse fenomeni. Kontrastsus soodustab taastumist, pikendab progressiooni ja avardab arengupotentsiaali. Võimas ja tõhus meede.

22. Võrrandid. Praktikata jutumehest teoreetik = halb (väga halb). Teooriata tegutsejast praktik = pigem hea, oluliselt parem kui halb. Mõtlev ja teooriaid paindlikult rakendav praktik = VÄGA HEA.

KKK

Mis vahe on projektipõhisel ja elustiilipõhisel lähenemisel?

Elustiil tähendab igapäevast regulaarsust. Projektipõhine lähenemine on hädaabivahend juhuks, kui asjad on käest läinud — paned ette konkreetse eesmärgi ja tähtaja, et rütm tagasi saada. Kui pikaajaline elustiil paigas, siis projekte vaja ei lähegi.

Kas kergelt valulikku lihast on ohutu treenida?

Kerge lihasvalu (DOMS) ei ole vigastus ja ei ole reegel, mis treeningut välistaks. Kui valu on terav, lokaalne või liigeses, siis võta paus. Aga tavaline kerge tundlikkus võimaldab lihase tunnetust hoopis paremini hoida.

Kas pärast 35. eluaastat tuleks treeningmahtu vähendada?

Pigem ümber kohandada. Sagedus ja maht muutuvad, intensiivsus jääb. Taastumine vajab vanusega lihtsalt rohkem aega — sellega tuleb arvestada, mitte intensiivsest tööst loobuda.

Autor: Janar Rückenberg