Fitness.ee  ›  Artiklid  ›  Toitumine  ›  Kas kaloril ja kaloril on vahe?

Agne Kiviselg võistleb 1. aprillil Oslo Grand Prix võistlusel

Kulturism 31.03.17, 19:35 EKFL

1. aprillil toimub Oslos suurejooneline kulturismi ja fitnessi võistlus Oslo Grand Prix. Eestit esindab võistlusel Agne Kiviselg.

Agne Kiviselg võistleb Oslo Grand Prix võistlusel bikiinifitnessi pikkuskategoorias -169cm. Kui eelmisel nädalavahetusel tõi Pärnu sportlane, Spa&Sport spordiklubi esindaja, Agne, Rootsist koju kuldmedali, siis ka selleks võistluseks on…

Pudix valgupudingu degusteerimised aprillis MyFitnessi klubides

Klubid 03.04.17, 14:01

Aprillikuus toimuvad Pudix valgupudingute degusteerimised MyFitnessi klubides üle Eesti.…

EOK kulturismi- ja fitnessi- ning jõusaalitreeneri tasemeeksamile registreerumie kuni 8. aprillini!

Kulturism 03.04.17, 01:09

Eesti Olümpiakomitee kulturismi-, fitnessi- ja jõusaalitreeneri kutsekvalifikatsiooni tasemeeksam…

Algas kogu aprilli kestev fitnessikuu

Kulturism 03.04.17, 10:56

Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, liikumisharrastuse komisjoni esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on teemakuud nagu fitnessikuu üks osa…

Fitmodeli projekti lõppvõistlus toimub 2. aprillil Butterfly Lounges

Kulturism 31.03.17, 21:19

2. aprillil algusega kell 15.00 toimub Butterfly Lounges projekti "Fitmodel" lõppvõistlus. Jaanuari lõpus startis Eesti suurim…

articles content main
small articles grid
NB! Teie brauseris on keelatud JavaScript.
Palun lubage skriptid, et kasutada selle lehe kõiki omadusi.

Toitumine

Artiklid

Kas kaloril ja kaloril on vahe?

Kõik kes me oleme vähegi kaalu langetamise/tõstmisega kokku puutunud, teame seda, et kaalu langetamiseks peame me kulutama rohkem kaloreid, kui tarbime. Kaalu tõstmisel on olukord täpselt vastupidine. Tundub imelihtne! See on elementaarne ja meile kõigile vähemal või rohkemal määral selge. Kõige selle juures on vähemalt minu jaoks veidi vasturääkivusi. Nimelt on eelnev väide õige ainult teatud piirini ja just sellel teemal tahan täna veidi pikemalt peatuda ja arutleda.

Toitumine  |  14.06.17  |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Kui me vaatame keha võimet kaalu kaotada või kaalus juurde võtta, siis tegemist pole pelgalt ainult puhta matemaatilise võrrandiga. Minu mõtte point on see, et lähenemine- kalorid sisse / kalorid välja ei ole tegelikult nii must ja valge kui esialgu tundub. See lähenemine ei võta arvesse teatud faktoreid, mis omavad olulist rolli just selle juures, kas sa soovid oma kehakaalu langetada või vastupidi. Siinkohal ongi paras aeg välja tuua mõned olulisemad punktid.

Mikrotoitaineid
Need on siis vitamiinid, mineraalid, ensüümid jne. Need on osad toidust mis ei sisalda kaloreid aga on elutähtsad ja essentsiaalsed meie organismi normaalse funktsioneerimise jaoks. Siit saangi kohe võtta lihtsa näite. Kui nüüd lähtuda puhtalt kalorid sisse/ kalorid välja põhimõttest, siis ei ole vahet kas saame süsivesikuid kartulist või lauasuhkrust. Kui sa oled energiadefitsiidis, siis kukub ju kaal nii kui nii. Just nimelt, kukub kaal aga kas põleb ka rasv? See on juba omaette küsimus. Kui nüüd hakata võrdlema palju saime vitamiine ja mineraale kartulist vs lauasuhkrust, siis arvan, et ma ei pea seda eraldi hakkama välja tooma ja iga täie mõistuse juures olev inimene saab ise ka aru kuhu ma oma jutuga jõuda tahan. Kui positiivse energiabilansi juures on mikrotoitainete osakaal toidus niivõrd-kuivõrd suurem, siis energiadefitsiidis olles peaksime seda enam pöörama tähelepanu sellele, mida me suust sisse ajame ja mis on oma omadustelt meile kasulikumad.

Toidu termiline efekt
Toidu termiline efekt on see osa toiduga saadavast energiast, mille meie organism kulutab sellesama toidu seedimiseks ja temas olevate toitainete omastamiseks. Seega, kui valk ja süsivesikud sisaldavad mõlemad ühe grammi kohta neli kalorit, kulub organismil 30 kalorit selleks, et ümber töödelda 100 kalori jagu valku. See muidugi varieerub pisut sellest, milliste aminohapetega on tegu jne aga mõte jääb samaks. 100 kalori jagu süsivesikute ümbertöötlemiseks kulutab organism kõigest 5 kalorit.

Mis meie organismile sobib ja mis mitte?
Kuigi ma tegelikult ei usu seda kogu toidutalumatuse teemat, siis on siiski asju mille üle tasuks mõelda. Nimetagem seda siis kuidas tahate, aga on toiduaineid mida mõned inimesed võivad kinnisilmi ilma probleemiteta vitsutada. Samas võivad need samad toiduained tekitada vaegusi nii mõnelgi teisel. Vaeguste all pean silmas seedehäireid, paistetust, häiritud und jms. Kõik need tegurid mõjutavad meie keha võimet põletada keharasva. Nimelt igasugune “jama” või häire tekitab organismis stressi ja vallandub võimas hormoon nimega kortisool. Nagu ma olen korduvalt eelnevates artiklites toonitanud, siis usun siiralt sellesse, et kõrgendatud kortisooli tase ei lase meil keharasva ära anda. Seega, tuleks igal ühel välja selgitada toiduained mis neile individuaalselt ei istu.

Toitainete ajastamine
Jällegi, nagu kogu artikkel on antud punkt päris vastuolu tekitav. Toiduainete ajastamine ehk teatud toiduainete manustamine ajahetkel, mil neist on enim kasu. On inimesi kes väidavad, et ei ole mitte mingit vahet millal ja mida näost sisse ajada. Loevad ainult kalorid ja asi mutt. Samuti on ristvastupidi arvajaid, kes jälgivad religioosse täpsusega “anaboolset akent”, ei söö enam õhtul süsivesikuid jne jne. Eks lähenemisi ole palju ja isiklikult ei poolda ma 100% ei esimest ega teist varianti. Toon mõne näite enda näol. Kuidas mina sellese suhtun: Näiteks tarbin ma suhteliselt suure koguse lihtsüsivesikuid (puuvilju, marju) just hommikul, sest maksa glükogeeni varud on tühjad. Samuti tarbin lihtsüsivesikuid kombineerituna liitsüsivesikutega enne trenni ja samuti peale trenni. Antud aegadel on see minu jaoks põhjendatud. Nüüd vaadates asja teisipidi, ei näe ma mingit mõtet enam ajada sisse midagi magusat enne seda, kui lähen magama. Ärge saage valesti aru, sest ma söön õhtul ikkagi päris palju, sest treenin õhtuti aga suhkru sisseajamine enne uneaega on minu ja minu organismi jaoks põhjendamatu tegevus.

Seedimine
See pisut haakub nüüd ühe eelneva punktiga, aga arvan, et seedimine väärib pisut eraldi välja toomist. Kui meie kõhu mikrlofloora on erinevate töödeldud toitude pärast paigast ära, põhjustades sellega kehva seedimist ja toitainete mitteimendumist, siis on asi tegelikult päris jama. Inimesed kipuvad seedehäiretele üldiselt mitte väga tähelepanu pöörama. Uskuge mind, hea seedimine on rasvapõletuse seiskohalt väga oluline. Isegi kui sa saad ideaalses koguses kaloreid, siis halb seedimine võib tähendada sinu jaoks seda, et sa kaotad väärtuslike mikrotoitaineid.

Inimeste eripärad
See on nüüd väga lai teema, aga katsun teha suhteliselt lühidalt ja võtta näite jällegi enda pealt. On olemas tõesti inimesi, kellel “põletusahi” töötab täisvõimsusel ja kõik, mis tarbitakse, kulutatakse ka imeväel ära. Olgu see siis kanafilee või sefiir. Siin tulevadki arvesse inimese hormonaalsed näitajad, vanus, liikumisharjumused jms. Mäletan isegi aega, kui jõin iga päev 1,5 liitrit Tartu limonaadi, sõin pikka juustusaia, paki lastevorsti ja magustoiduks 2 kamatahvlit. Mul oli aastaringi “sixpack” väljas. Mitte, et praegu seis hullem oleks, aga kui ma praegu selliselt sööksin, siis näeksin varsti päris kehva välja. Asi oli selles, et ma olin siis 16aastane ja jooksin ligikaudu 70-80km nädalas.

Lõpetuseks soovin öelda järgmist. Selleks, et teie kaloriplaan (sisse/välja) töötaks nii nagu vaja, on vaja vaadata pisut suuremat pilti ja arvestada nende eelpool mainitud punktidega. Ütlen veelkord, et kehakaalu võime me ju kaotada, aga kas me selle juures ka kaotame keharasva?
Neid asju ei tohi segamini ajada. Jälle on mul näide enese pealt ja usun, et selle olukorra tunnevad ära ja nõustuvad nii mõnedki kulturistid ja teiste fitness-alade võistlejad.
Stsenaarium järgmine: pärast võistlusi tekib tihilugu olukord, kus lubame endale nii mõndagi sellist, mida pole ammu lubanud. Olgu see, siis jäätis, pitsa vms. Üleüldine söömine muutub pisut vabamaks ja sööme võistlusjärgsel nädalal asju, mida pole ammu saanud ja mis on meie kehale harjumatu. Tihtilugu jääme kaloritega ikkagi miinusesse ja kehakaalu tõusu, kui sellist ei toimu. Mis muutub on kehakoostis. Pilt läheb selgelt udusemaks, mis siis, et võib-olla oleme isegi kaalust alla võtnud. Mis ma sellest järeldan? Mõeldes kehakoostisele on toidu kvaliteet ääretult tähtis! Selle peale tasub mõelda. Mõelda just selle peale mida sa oma kehasse paned. Siia sobib hästi see näide, et kui mul on Ferrari, siis ma ei pane ju paaki solki. Ikka kõige paremat kütust! Sama põhimõtet võiks jälgida ka oma keha puhul. Muidugi teab igaüks ise, millega ennast toidab. Tahan, et te lihtsalt mõtleksite selle peale. Kas kõik kalorid on ikkagi loodud võrdseks?

Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee
Prindi Logi sisse ja arutle foorumis

Logi sisse

Kommentaari lisamiseks logi palun sisse. Unustasid parooli?

Pole veel kasutaja? Registreerumine võtab vaid hetke! Lisaks uudiste ja artiklite kommenteerimisele, saad Fitness.ee kasutajana osaleda foorumi aruteludes, hinnata treenereid ja klubisid ning tellida mugavalt kaupa veebipoest. Registreeru kohe »

Püsi teemas. Hea tava on arvustada inimeste mõtteid, mitte neid endid. Keelatud on reklaamlinkide ja -tekstide postitamine, samuti teiste kommentaatorite, artiklites esinevate inimeste, artiklite autorite ja teiste halvustamine. Fitness.ee moderaatorid kustutavad sobimatud kommentaarid.
Kommenteerimist toetavad
reklaam
reklaam Sportland
reklaam Olimp
reklaam Fitshop.ee

Uudised

reklaam Fitshop.ee
© 1999 - 2012 Fitness.ee  | Telliskivi 51, 10611 Tallinn  |  tel 6774 666  |  info@fitness.ee  |   Reklaam  |  Kontakt  |  Toimetus
Unustasid parooli?

Sisesta oma kasutajanimi ja sama kasutajakontoga seotud e-posti aadress – saadame sinna uue parooli.

Registreeru

Vali meelepärane kasutajanimi ja sisesta oma e-posti aadress.

Teavita

Teavita administraatorit, et siin on midagi valesti!

Saada sõbrale

Saada see link sõbrale