Fitness.ee  ›  Artiklid  ›  Treening  ›  Miks baasharjutused kurnavad närvisüsteemi?

Agne Kiviselg võistleb 1. aprillil Oslo Grand Prix võistlusel

Kulturism 31.03.17, 19:35 EKFL

1. aprillil toimub Oslos suurejooneline kulturismi ja fitnessi võistlus Oslo Grand Prix. Eestit esindab võistlusel Agne Kiviselg.

Agne Kiviselg võistleb Oslo Grand Prix võistlusel bikiinifitnessi pikkuskategoorias -169cm. Kui eelmisel nädalavahetusel tõi Pärnu sportlane, Spa&Sport spordiklubi esindaja, Agne, Rootsist koju kuldmedali, siis ka selleks võistluseks on…

Pudix valgupudingu degusteerimised aprillis MyFitnessi klubides

Klubid 03.04.17, 14:01

Aprillikuus toimuvad Pudix valgupudingute degusteerimised MyFitnessi klubides üle Eesti.…

EOK kulturismi- ja fitnessi- ning jõusaalitreeneri tasemeeksamile registreerumie kuni 8. aprillini!

Kulturism 03.04.17, 01:09

Eesti Olümpiakomitee kulturismi-, fitnessi- ja jõusaalitreeneri kutsekvalifikatsiooni tasemeeksam…

Algas kogu aprilli kestev fitnessikuu

Kulturism 03.04.17, 10:56

Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, liikumisharrastuse komisjoni esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on teemakuud nagu fitnessikuu üks osa…

Fitmodeli projekti lõppvõistlus toimub 2. aprillil Butterfly Lounges

Kulturism 31.03.17, 21:19

2. aprillil algusega kell 15.00 toimub Butterfly Lounges projekti "Fitmodel" lõppvõistlus. Jaanuari lõpus startis Eesti suurim…

articles content main
small articles grid
NB! Teie brauseris on keelatud JavaScript.
Palun lubage skriptid, et kasutada selle lehe kõiki omadusi.

Treening

Artiklid

Miks baasharjutused kurnavad närvisüsteemi?

Elus on paljude asjadega nii, et mingid asjad on nii nagu nad on, aga enamasti ei teata, et miks need asjad on nii nagu nad on. Tänane küsivas vormis pealkiri on üks sellistest asjadest.

Treening  |  21.07.17  |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Oleme kõik kuulnud, et baasharjutused, näiteks kükk või jõutõmme, aga ka klassikalised tõsted, on kesknärvisüsteemile äärmiselt koormavad. Või, miks on kükk närvisüsteemile rohkem koormavam kui biitsepstõsted seistes kangiga?

Iga lihas on varustatud närvidega ja tõmbub kokku (kontraheerub) siis, kui ajust alguse saanud närviimpulss on mööda seljaaju kulgenud tööd tegevasse lihasesse. Kui närviimpulss mingil põhjusel (näiteks halvatus) lihasesse ei jõua, siis lihas kokku ei tõmbu. Kirjeldatud olukord tähendab seda, et otseselt tööd tegev lihas on kogu süsteemist vaid osake, heal juhul pool. Lihased teevad mehaanilist tööd, kui närviimpulsid liiguvad mööda närve lihastesse. Seda süsteemi nimetataksegi närvi-lihasaparaadiks. Nüüd mõelgem hetkeks, millisel juhul tuleb läbi kesknärvisüsteemi lihasesse (lihastesse) rohkem närviimpulsse saata, kas 20 lihase osalusel teostatava biitsepstõste korral või umbes paarisadat lihast töösse hõlmava kükki korral? Ilmselgelt viimasel juhul kannab närvisüsteem oluliselt suuremat koormust. Seega, kuna lihased rekruteeruvad tööle ajust läbi kesknärvisüsteemi (suured närvid seljaajus) lihastesse läkitatavate närviimpulsside mõjul ongi üheks peamiseks baasharjutuste kesknärvisüsteemi koormavaks argumendiks vajadus korraga koordineerida ning töösse rekruteerida rohkem lihaseid kui isoleeritud harjutuste korral. Ühte meest marsisammu liikuma panna on naljaasi, hoopis raskem on koordineeritult marssima saada 3 meest, rääkmata 30-st või 200-st mehest. Analoogne lihaste töö koordineerimine (juhtimine ning tõhustamine) läbi lihasesiseste ja vaheliste närvimehhanismide regulatsiooni toimub ka närvisüsteemi poolt töötavatele lihastele impulsse saates.

Lihastevahelise koordinatsioonimehhanismide tõhustumine tähendab ju lihtsalt väljendudes seda, et õpitakse kasutama ainult soorituseks vajalikke lihaseid ning mittevajalike antagonsistlihaste (vastandlihased) aktiivsust õpib keha pidurdama.

Lihasesisene koordinatsioonimehhanismide täiustumine saavutatakse uute aktiivsete motoorsete ühikute tekkimisega, läbi sünkroonsuse (lihaskiud õpivad kokku tõmbuma samaaegselt) tõhustumise ja lihaseid innerveerivate närvide impulsseerimissageduse tõusu läbi.

Lisaks, üks asi on töös osalevate lihaste suur arv baasharjutuste korral, mis on tõepoolest tervet keha hõlmavate harjutuste närvisüsteemi kurnava iseloomu peamine põhjus. Teiseks suurendab baasharjutuste närvisüsteemi koormavat toimet ka sooritatava tegevuse iseloom (intensiivsus, kestus ja soorituse iseloom). Kiired plahvatuslikud tegevused (korduse sooritus) vastava kestuse ja intensiivsusega omavavad omakorda kesknärvisüsteemile suuremat koormust.

Närvisüsteemi panusest jõuharjutuste sooritamisel saab lugeda ka siit:
http://www.fitness.ee/artikkel/1151/joutreeningu-kaigus-paranebi-osa/1
http://www.fitness.ee/artikkel/1152/joutreeningu-kaigus-paranebii-osa

Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee
Prindi Logi sisse ja arutle foorumis

Logi sisse

Kommentaari lisamiseks logi palun sisse. Unustasid parooli?

Pole veel kasutaja? Registreerumine võtab vaid hetke! Lisaks uudiste ja artiklite kommenteerimisele, saad Fitness.ee kasutajana osaleda foorumi aruteludes, hinnata treenereid ja klubisid ning tellida mugavalt kaupa veebipoest. Registreeru kohe »

Püsi teemas. Hea tava on arvustada inimeste mõtteid, mitte neid endid. Keelatud on reklaamlinkide ja -tekstide postitamine, samuti teiste kommentaatorite, artiklites esinevate inimeste, artiklite autorite ja teiste halvustamine. Fitness.ee moderaatorid kustutavad sobimatud kommentaarid.
Kommenteerimist toetavad
reklaam
reklaam Sportland
reklaam Fitshop.ee
reklaam Olimp

Uudised

reklaam Sportland
© 1999 - 2012 Fitness.ee  | Telliskivi 51, 10611 Tallinn  |  tel 6774 666  |  info@fitness.ee  |   Reklaam  |  Kontakt  |  Toimetus
Unustasid parooli?

Sisesta oma kasutajanimi ja sama kasutajakontoga seotud e-posti aadress – saadame sinna uue parooli.

Registreeru

Vali meelepärane kasutajanimi ja sisesta oma e-posti aadress.

Teavita

Teavita administraatorit, et siin on midagi valesti!

Saada sõbrale

Saada see link sõbrale