21. juuli 2017

Miks baasharjutused närvisüsteemi kurnavad

Miks baasharjutused närvisüsteemi kurnavad

Baasharjutused nagu kükk, jõutõmme ja rinnasurumine kurnavad närvisüsteemi tunduvalt rohkem kui ühte lihast isoleerivad liigutused. Põhjus pole müstika — see peitub selles, kui palju lihaseid aju peab korraga juhtima ja kui täpselt nad omavahel suhtlema õpivad. Vaatame lahti, mis kehas tegelikult toimub ja kuidas see treeninguplaani peaks kujundama.

Kuidas närvi-lihasaparaat töötab

Iga lihas on ühendatud närvidega. Liigutus algab ajus — sealt jookseb impulss mööda seljaaju välja õigesse lihasesse, mis seejärel kokku tõmbub. Ilma närviimpulsita lihas ei tööta, isegi kui kude ise on täiesti terve. Kui mõni närv on kahjustatud või halvatud, jääb liigutus tegemata.

Lihtne tõde: lihas teeb mehaanilist tööd, aga juhtkeskus istub peas. Tegelik töö tegija on pigem signaal kui kude. Just seda süsteemi — närvi pluss lihas pluss neid ühendav tee — kutsutaksegi närvi-lihasaparaadiks.

Miks baasharjutused närvisüsteemi rohkem kurnavad

Mõtle ühele tavalisele biitsepstõstele seistes kangiga. Sellest võtab osa umbes 20 lihast — käsivarred, õlad, mõni stabilisaator. Aju peab juhtima väikest meeskonda.

Nüüd võrdle kükiga: tuharad, reielihased, puusahoidjad, kõhusein, seljalihased, säärelihased — kokku ligi 200 lihast peavad õigel hetkel õigel viisil panustama. Aju peab saatma kõigile täpse järjestusega impulsse ja jälgima, et raskus ei kalduks ette ega taha. See on hoopis teine palgaaste signaalitööd.

Ühte meest marsisammu liikuma panna on naljaasi. Kolm meest sammu pidama saada on juba töö. Kakssada närvi-lihasüksust ühele tegevusele alluma õpetada on suurusjärk, mis sööb energiat ja keskendumist, mitte üksnes mehaanilist jõudu.

Baasharjutused ja koordinatsiooni õppimine

Suure raskusega kükkimine ei treeni ainult reielihaseid. Närvisüsteem õpib paralleelselt kahte asja, ja mõlemad on baasharjutuste kasu pikaajaline põhi.

Lihastevaheline koordinatsioon — keha õpib aktiveerima just neid lihaseid, mis liigutuseks vajalikud, ja pidurdama vastandlihaseid, mis muidu liigutust pärsiksid. Algaja kükkija pingutab tihti reie esi- ja tagaosa korraga maksimaalselt. See on raisatud energia. Kogenud tõstja keha teab, millal lasta antagonistil lõdvestuda.

Lihasesisene koordinatsioon — üksikud lihaskiud lihase sees õpivad samal hetkel kokku tõmbuma. Tekib uusi aktiivseid motoorseid ühikuid, närviimpulsside sagedus tõuseb, sünkroonsus paraneb. Sama lihas suudab anda rohkem jõudu, ilma et oleks kuidagi suuremaks kasvanud.

See õppimine toimub närvisüsteemis, mitte lihases. Just sellepärast tunduvad esimesed kuud uue baasharjutusega olevat „jõu kasv ilma kasvuta” — lihas pole veel suurenenud, aga koordinatsioon paraneb iga trenniga.

Mis veel teeb baasharjutused närvisüsteemile rasketeks

Lihaste arv on üks pool loost. Teine pool on see, kuidas sa harjutust sooritad.

Kiired, plahvatuslikud kordused — näiteks rebimine või klassikaline tõuge — koormavad närvisüsteemi rohkem kui aeglane kontrollitud kükk. Mida lühem on hetk, mille jooksul aju peab täpse käskude jada välja saatma, seda intensiivsem on signaalitöö.

Sama mängib pikkade seeriate puhul raske raskusega. Kui lihased väsivad, peab närvisüsteem rekruteerima üha uusi motoorseid ühikuid, et liigutus üldse õnnestuks. Iga uus rekruteerimine on jälle täiendav signaalipuhang.

Praktiline järeldus: kui sul on kavas raskeid kükke või jõutõmbeid, ei ole mõistlik mahutada samasse trenni veel teist närvisüsteemi rusuvat kompleksharjutust. Kerge isoleeriv töö pärast — biitsepsile, triitsepsile, säärtele — on hoopis parem valik kui veel üks suurkompleks.

KKK baasharjutuste kohta

Kas baasharjutused on algajale liiga rasked?

Ei. Algajale on just koordinatsiooni õppimine treeningu kõige väärtuslikum osa. Soovitatav on alustada kerge raskusega — kasvõi tühja kangiga — ja keskenduda tehnikale. Närvisüsteem õpib uue liigutuse 6–8 nädala jooksul ära ka väga väikeste raskustega, ja see vundament jääb edaspidiseks alles.

Kui tihti võib raskeid baasharjutusi teha?

Sõltub mahust ja raskusest. Tugev kükipäev nõuab närvisüsteemi täielikuks taastumiseks 48–72 tundi. Kerge tehnikatreening sama harjutusega väikese raskusega on aga igapäevaselt täiesti võimalik — sealt kasv ei tule, aga liigutusmuster lihvub.

Kas saab kompleksharjutusi täielikult vältida?

Lihasmassi kasvatamiseks võib teoreetiliselt panustada üksnes isoleerivatesse liigutustesse. Jõu, üldise koordinatsiooni ja igapäevase elujõu mõttes jääb tulemus aga märksa tagasihoidlikumaks. Baasharjutused annavad rohkem terve keha aktivatsiooni paari trenniga kui kümme isoleerivat liigutust.

Autor: Janar Rückenberg