28. jaanuar 2003

Mati Nuude unistab reisist kuhugi kaugemale

Mati Nuude, muhe nagu alati, vaatab Park Hotelli aknast kaunist kevadist kodulinna. Tunnistab samas ootamatult, et tahaks veel rohkem Suvesse. Kuhugi kaugele eksootilisele maale. Mõlgutab neid mõtteid eelkõige oma kaasa Maarjale mõteldes. Mina lendan niikuinii päevast päeva ringi. Igav ei hakka, kuid tema on palju nelja seina vahel. Paratamatult tekib mingi stressimoodi asi, veab ta ootamatu soovi tekkimise kahte lausesse kokku.

Tõsi ta on. Vaatan laupäeval Tartu ja järgmisel õhtul Pärnu. Tallinnas Raeköögi teisel korrusel. Juba kuulutavad Taaralinna õllesummerdajad maikuu keskel toimuva suure show välja. Nii ei leiagi õieti akent, kui saaks mõne kas või nädalase, miks mitte Tuneesia reisi teha. Siin on reisikorraldajail nuputada, et kuidas Kuldse Plaadi laureaadi ära meelitada. Nende poolt matk a´ la kaks ühe hinnaga ja eks Mati poolt laulud teatud üritustel.

Plaadistamistest ei taha Nuude esialgu rääkida. Või üldse kuulda? Teada lugu see muusikakorraldajate lubadustest ja nende täitmisest. Aidem Potiga pidavat siiski asi ühel pool olema. Üks tuba olevat lugudekonserve täis. Pangaarve kasvanud aga arvestatust kahvatumalt. Hea külg on sel siiski, kus Mati esineb, saab soodsa hinnaga endale tema kasseti osta. Halb külg, et kõiki arvestatavamaid
kohti ei unustanud Auris Rätsep rahva lemmiku lauludega üle ujutada. Mõistagi enne, kui suure vaeva nägija oma osa kätte sai.

Ja huvitav-huvitav, enne temaga kooskõlastamist läks käima uus projekt. Keegi naljamees süstis ühele ettevõtjale hinge rahakotti kosutava idee: kuule treime õige Nuude-suguseid puust mehikesi. Tegija oli siiski nii aumees, et helistas portreteeritavale ja küsis luba. Samuti lepiti esialgsetes tingimustes kokku. ”Varsti võin siis enda moodi kehakaid kujukesi kusagil letil kohata,” muigab Mati Nuude. Vaatab aknast välja, heidab pilgu kellale. Pidev rutt. Jälle kusagilt kõrtsitrepist üles. Lavale. Rahvas on maksnud vaatemängu ja tantsu eest. Tahab parimat.

Autor: ˇA.K.