Treening

Harjutamine teeb meistriks...

HARJUTAMINE, KONKREETSETE VÕISTLUSALADE PRAKTISEERIMINE JA PROOVIMINE TEEB RAMMUMEHEST HEA JA EDUKA RAMMUMEHE!!!

Treening  |   |  tekst:  |  fotod: Anonüümne  |  6 kommentaari

Käesolev artikkel on mõnevõrra lühem kui eelmised, kuid arvan, et artiklit ei peaks hindama pikkuse järgi, vaid selles sisalduva informatsiooni hulga ja tähtsuse alusel. Tänane artikkel on küll lühike, ent selles sisalduv informatsioon on kasulik ja iga edukaks saada sooviv rammumees peaks selle teadmiseks võtma.

Mis on kõige olulisem ja rammumeeste võistlustel läbi aegade tõestust leidnud fakt???

HARJUTAMINE, KONKREETSETE VÕISTLUSALADE PRAKTISEERIMINE JA PROOVIMINE TEEB RAMMUMEHEST HEA JA EDUKA RAMMUMEHE!!!

Nii lihtne see ongi. Võistlejad, kellel on rammumeeste võistlustel hästi läinud, kes on alati finaalidesse pääsenud on kõik enamasti eelnevalt kvalifikatsiooni alasid proovinud ja harjutanud. Uskuge või mitte, kuid on isegi mehi, kes on mulle veel kuu aega enne võistlust helistanud ja küsinud, et mis ma arvan, kas peaks ka alasid eraldi proovima läbi teha (ja tegemist on olnud baasjõunäitajatelt tugevate meestega). Ütlen teile, et nende küsijate sooritus võistlustel on enamasti positiivselt korreleerunud faktiga, et nad ei ole eriti edukad olnud ja on näha, et nad ei ole alasid eriti harjutanud. Toon siinkohal näite oma eelmisest artiklist jalgpallurist, kes tegi saalis küll palju kükke, ent käis palliplatsil vähe ja temast ei saanud ka maailma tasemel jalgpallurit. See tundub ju ka igati loogiline, kas pole nii. Huvitav miks siis nii mõnelgi jõumehel on arvamus ja suhtumine, et kui on kõvad baasjõunäitajad (kükk, tõmme, surumine), siis alasid harjutama ei peagi? Paljudel on raske aru saada, et saamaks heaks ja tasemel rammumeheks, tuleb ka võistlusalasid pidevalt treenida.

Paljud väidavad ja leiavad, et sellise spetsiaalse rammumehe inventaariumi muretsemine on kallis ja võtab palju aega. See on tõsi, kuid ka maailma tasemel heaks rammumeheks saamine nõuab ressursse ja pühendumist. Kui te viite oma maimukese tennise trenni lootuses, et temast võiks kunagi meister saada, siis see nõuab täpselt samasugust ajalist pühendumist ja rahalist finantsi. Eratrennid tipptreenerite juures, kus võib olla tunni hind on 200 dollarit, ei ole samuti mitte odav lõbu ja nii on see igal alal. Nii, et igasuguste kulutustega, pühendumise ja loobumisega tuleb teil loomulikult arvestada.

Aga nüüd teema juurde tagasi. Jouko Ahola ei olnud ka spetsiaalseid võistluskive enne puutunud kui alles võistlustel, kus neid tõsta tuli, ent ometi tõstis ta ära kõik kuus ja seda jahmatama paneva 22 sekundiga (peale tema tõstis Nr. 6 kivi ära veel ainult Phil Pfister). Ja kui enamusele olid juba kivid Nr. 4 ja 5 võimatuks missiooniks, siis Ahola justkui vaid mängis nendega. On ta siis mingi ebamaine kivijumal, et need kivid, mis teistele surelikele meestele on tõeliseks taluvuse testiks, on temale vaid mängimiseks?

Hoolimata asjaolust, et mõningad tema sooritused ja jõunumbrid on tõepoolest nii suured, justkui oleks mees teisest maailmast, on tema võime taga tõsta suuri kive vaid tõsiasi, et mehel on endal olemas kivid, millega ta on palju harjutanud ja nende tõstmise tehnikat täiustanud. Need ei ole kaugeltki täpselt samasugused kui võistluskivid, kuid ala on ala ja see ongi tema eeliseks. Loomulikult on tema teiseks eeliseks ka 400 kg jõutõmme, kuid see, et tal on oma kivid ja nendega palju harjutab, teeb ta selles alas heaks. Tal on ka olemas trepp ja raskused, mida sellele tõsta, samuti „Hercules Hold (kalde all raskuste hoidmine) ja veel teisigi asju. Ta on alles 27 ja on otsustanud proovida püsida rammumehe maastikul ja tipus veel mõnedki aastad.

Mees on kindel, et lüüa võistlustel mõnel konkreetsel alal kedagi, kes on sinust tugevam, selleks tuleb teada milline on parim tehnika ja sooritus sellel konkreetsel alal. Loomulikult tulevad kasuks igasugused kogemused ja võimed, kuid ala head sooritust saab omandada ja õppida ainult läbi otsese praktika ehk siis seda konkreetset võistlusala harjutades. Igal indiviidil on erinevad lihaste kinnitumise nurgad luudele, erineva pikkusega luud, samuti õpitakse, kuidas liigutustegevust (ala) tehes aega ja ruumi kõige efektiivsemalt ära kasutada.

Teine hea ala, mis demonstreerib ilmekalt harjutamise olulisust, on Super Yoke ehk eesti keeles Meremehe kõnd. On meelde jäänud üks võistlustest, kus oli mehi, kelle kükirekordid läksid enamasti 360 370 kg kanti, kuid nende Meremehe kõnni ajad olid kohutavad. Ent ala võitjaks oli tol korral ülekaalukalt Phil Pfister, kes on avalikult teatanud, et ta pole kunagi üle 270 kg kükkinud. Loomulikult ei tähenda see, et mees on nõrk, aga lihtsalt palju ala harjutanud. Üldine jõud ja kere lihased ning jõud peavad selleks tal ka loomulikult väga arenenud ja tugevad olema, kuna see on sellel alal samuti väga oluline. See on lihtsalt kõnekas näide veelkord sellest, et ei saa loota ainult baastõstetele jõusaalis ja arvata, et kui need on võimsad, siis olete tegija koheselt ka rammumehe aladel.

Võistlejail, kel oli tol võistlusel ka enam vähem YokeLi aeg, oli kõigil oma saalis olemas mingi isetehtud YokeLi variant ja nad harjutasid seda pidevalt.

On ilmselge, et jalutamine 300 kg ne kang turjal ei ole meie kehale ja „raamile naturaalne ja igapäevane nähe. Ükskõik, kui tugev su keha ka ei oleks, kui sa astud esimest korda YokeLi alla ja üritad sellega liikuda, pole su kehal vähimatki aimu, kuidas seda efektiivselt teha. Mida rohkem te seda teete, seda paremaks te lähete. Esmalt on see muidugi väga raske ja ebameeldiv, nagu tagantkäe löök tenniseski. Yoke on üks neist aladest, kus paljas teoreetiline teadmine, kuidas seda teha, eriti ei aita. On vaja minna selle asjanduse alla ja hakata harjutama.

Küsitakse ka, et erinevatel võistlustel viiakse alad ju erinevalt läbi ja on muutuvad? Kuidas kõigiks nendeks valmistuda?

Lihtne vastus sellele on, et tuleb olla asjadega kursis, tuleb olla kursis tulevate võistlustega ja neil olevate võistlusaladega ning muretseda või teha endale nii palju võistlusalade harjutamise vahendeid kui võimalik. Siis saate igaks võistluseks ennast võimalikult hästi ette valmistada. Loomulikult erinevatel võistlustel alad varieeruvad, kuid läbivalt on olemas põhialad, mida saab alati harjutada ja mille harjutamine ei jookse kunagi mööda külgi maha, kuna erinevatel võistlusel on tavaliselt alati neist mõni sees. Sellisteks läbivateks aladeks on kohvrite kandmine, seistes surumised (kang, suur hantel, palk, Apollon), kivid, trepp, meremees, auto tõmbamine, jõutõmbe variatsioonid.

Tõlkijalt: on neid, kes väidavad, et rammumehes võib edukas olla ka juba suurte baastõstete pealt, ent see artikkel üritab väita vastupidist. Sa võid kükkida 300 kg aga ei pruugi Meremehe kõnnil sugugi edukas olla ja kivide tõstmisel võid hoopis hädas olla. On vaja harjutada ka võistlusalasid eraldi ja pidevalt!!! Ent loomulikult, et olla hea, selleks on alade harjutamise kõrval vältimatuks tingimuseks, et ka baasjõudu näitavate harjutuste tase peab hea olema!!!


Artikkel pärineb: http://www.deepsquatter.com/strength/archives/mavrocat8.htm


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 
     Jouko Ahola kive tõstmas: http://youtube.com/watch?v=KegxTV67uoc Video lõpus ta väidabki, et kivid mida ta kasutab treeningul on raskemad kui need, mida tuleb tõsta võistlustel. Ning alused, millele ta tõstab on kõrgemad kui võistlustel.
    http://www.youtube.com/watch?v=BTNKg_TGmEY&feature=related ..kuidas ilma kivita treenida saab.
    Õige jutt. Loomulikult, kui küki maksimum on ikka 150, siis ilmselt pole suurt midagi ikka teha:)
     http://www.ontariostrongman.ca/Resources/stone/fibreglass_mold/fibreglass_mold_how-to.html Üks variant, kus õpetatakse kivi vormi tegemist. Aga küllap saab veidi otsides leida ka lihtsama võimaluse.
    http://www.slatershardware.com/stonemolds.html igas suuruses vorme
    Kusjuures, nii palju, kui mina aru olen saanud, siis Murumets eriti alasid ei treeni, ja väidab, et polegi vaja. Kangitrennist täiesti piisab. Aga noh, Murumetsal on nii palju kogemusi ja võistlusi selja taga, et tal võib-olla ei olegi vaja neid enam eraldi treenida. Tehnika on tal ilmselt vägagi selge. Kuigi, kes teab, kui ta veel alasid treeniks, äkki oleksid tulemused veel paremad.. Fakt on see, et algajale rammumehele on alade treenimine hädavajalik, sest kui mingi alaga üldse kokku puutunud ei ole, siis on väga raske teda võistlusel esimest korda sooritada.

4 parimat treeningjaotust naistele (III osa) push-pull-legs

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime eraldi ülakeha ja alakeha treenimisest. Kui soovid teada, kas naistele sobib selline treeningjaotus, siis artikli…


4 parimat treeningjaotust naistele (II osa)

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime "bro-split" tüüpi kavast ehk treeningjaotusest, kus erinevaid lihasgruppe treenitakse erinevatel päevadel. Kui…


4 parimat treeningjaotust naistele (I osa)

Treening | 

Kuidas valida endale õige treeningjaotus? Mõned küsimused mida endalt küsida: [b]Mis sobib minu graafikuga? Kui tihti ma saaksin…