Võitluskunst ehk faktid ja fiktsioon
Võitluskunst ehk faktid ja fiktsioon
Võitluskunst ehk treening, sport ja enesekaitse ei ole üks ja sama asi. Kui valid ala, tasub enne ausalt küsida: kas tahad paremat vormi, võistelda või päriselt aru saada, mis pingelises olukorras töötab?
See tekst vaatab võitluskunste MMA vaatenurgast. Mitte selleks, et üht ala üle kiita ja teisi maha teha, vaid et eristada fakti, harjumust ja ilusat müüti.
Miks võitluskunst ehk eesmärk loeb?
Olen juba aastakese vaaginud küsimust, milline võitluskunst töötab ja milline on realistlik. Lihtne tõde: enne ala valimist peab teadma, miks üldse trenni minna.
Ühele inimesele on tähtis tugev keha ja korralik higistamine. Teine tahab võistelda. Kolmas mõtleb enesekaitsele, näiteks olukorrale, kus tänaval tuleb keegi tüli norima. Neljas otsib treeningust rahu, distsipliini ja paremat enesetunnet.
Selle artikli kirjutaja kritiseerimisel palun arvesse võtta, et vaade tuleb MMA ja MMA kontseptsiooni kaudu. See tähendab, et fookus on küsimusel: mis töötab siis, kui vastane ei tee koostööd?
Võitluskunst ehk alade võrdlus praktikas
Võrdluseks on siin MMA (Mixed Martial Arts), Tai poks ehk Muay Thai, kickpoks, poks, maadlus ja kung fu üldisemas mõttes. Kõiki saab harjutada väga erineval tasemel, kuid alade tugevused ja nõrkused on siiski üsna selged.
Vaatan neid järgmiste kriteeriumite järgi:
- füüsiline koormus (toughness)
- vaimne koormus (intelligence)
- funktsionaalsus tänaval 1vs1 ja 1vs2 (functionality)
- maasvõitlus vs püstivõitluse aspekt (well rounded or not)
- võimalikud vigastused (aspect of injury)
- efektiivsus ja eesmärgipärasus (overall effectiveness)
- agressiivsus skaalal 1-5 (agressiveness)
MMA
- + väga suur füüsiline koormus
- + suur teadmistepagas: Brazilian Jiu-Jitsu + Muay Thai + wrestling
- + 1vs1 olukorras seni parim, võrreldes teiste võitluskunstidega
- + tugev maasvõitluse teadlikkus, sealhulgas lukud ja kägistused
- – tänaval 1vs2 või 1vs3 olukorras ei ole veel efektiivne
- – vigastuste oht liigestele on suur, eriti liigeselukkude tõttu
Tai poks
- + väga suur füüsiline koormus
- + hea funktsionaalsus tänaval 1vs1 ja 1vs2
- + väga hea küünarnukkide ja põlvede kasutamise tehnika
- – vaimne koormus on piiratud väheste tehnikavõimalustega
- – maasvõitluse arusaam puudub
- – vigastuste oht on suur, sealhulgas KO-d ja lõikehaavad peapiirkonnas
Kickpoks
- + hea füüsiline koormus
- + funktsionaalsus tänaval 1vs1 ja 1vs2
- – vaimse koormuse vähesus
- – maasvõitluse arusaam puudub
- – vigastuste oht nii pea kui jalapiirkonnas
Poks
- + hea ülakeha füüsiline koormus
- + funktsionaalsus tänaval 1vs1, kuigi piiratult
- + eesmärgipärasus on kõrge
- – väga vähene vaimne koormus, sest tehnika on piiratud
- – maasvõitluse arusaam puudub
- – suured vigastused peapiirkonnas, eriti kestva peapõrutamise tõttu
Maadlus
- + väga suur füüsiline koormus
- + hea vaimne koormus, sest õpitakse kehamassi tunnetama ja manipuleerima
- – pea olematu funktsionaalsus tänaval
- – püstivõitluse arusaam puudub
- – suur vigastuste oht selja ja kaela piirkonnas
- – minimaalselt destruktiivne, sest õpe on heitepõhine
Kung Fu
- + suur vaimne koormus, sest tehnikaid on väga palju
- – füüsiline koormus on madal
- – funktsionaalsus tänaval puudub
- – maasvõitluse arusaam puudub
- – eesmärgipärasus on ebaselge
Mida võitluskunst ehk skooritabel näitab?
Allolev tabel aitab alad lahti võtta lihtsa 1-5 punkti skaalaga. See ei ole lõplik tõde, vaid praktiline viis näha, kus üks ala on tugev ja kus jääb auk sisse.
| Tegevus | MMA | Muay Thai | Kickpoks | Poks | Maadlus |
| Püsti | 4 | 5 | 4 | 3 | 1 |
| Maas | 5 | 0 | 0 | 0 | 4 |
| Üleüldine funktsionaalsus | 5 | 3 | 2 | 2 | 2 |
Kokkuvõte on otsekohene. Kui soov on üldfüüsilist vormi parandada, võib maadlus olla väga tugev valik. Kui huvitavad keerukad ja traditsioonilised liikumised, võib kung fu pakkuda vaimset tööd. Kui siht on võimalikult terviklik enesekaitse, on MMA kõige loogilisem tee.
Aga siia käib hoiatus. Minu treener Priit Mihkelson ütles esimesel treeningul, et MMA is fu**ing hard. Tol hetkel ei võtnud ma seda lõpuni tõsiselt. Praegu ütleksin sama lause igale inimesele, kes plaanib MMA-ga alustada.
* Priit Mihkelson (www.3dtreening.ee)
Praktiline vaade enesekaitsele
Ei saa alahinnata poksi, Muay Thai ja kickpoksi panust enesekaitses. Hea löögioskus, distantsitunnetus ja külm pea annavad palju. Samas jääb pilt poolikuks, kui puudub arusaam maasvõitlusest.
Väidetakse, et 90% löömadest lõppeb maas: libastumised, komistamised ja löögi tõttu kukkumised. Isegi kui see number pole igas olukorras täpne, on mõte selge. Kui sa ei oska maas rahulikult tegutseda, on kaitse poolik.
Eesti võitluskunstiühiskond ja -kultuur on olnud kaua püstivõitluse müütide mõju all. MMA on Eestis olnud uus ja kohati arusaamatu spordiala. Maasvõitluse ilu ei osata alati hinnata, kuigi tulemused räägivad üsna selgelt.
Ausalt öeldes võiks eri alade harrastajate vahel olla rohkem avalikku arutelu. Mis töötab? Mis ei tööta? Kus on iga võitluskunsti valupunktid? See ei pea olema kaklus stiilide vahel, vaid ühine õppimine.
Siinkohal tasub veel kord meelde tuletada: vägivald ei kuulu tänavatele ning parim võitlus on see, mis pidamata jäi.
KKK: võitluskunst ehk korduma kippuv
Milline võitluskunst sobib enesekaitseks kõige paremini?
Kui eesmärk on terviklik enesekaitse, on MMA tugev valik, sest see ühendab püstivõitluse ja maasvõitluse. Samas peab arvestama, et treening on raske ja vigastuste risk pole väike.
Kas poksist üksi piisab?
Poks annab hea löögioskuse, liikumise ja distantsitaju. Üksi jääb see siiski piiratud alaks, sest maasvõitluse arusaam puudub.
Kas võitluskunst teeb inimese agressiivsemaks?
Hea treening peaks tegema vastupidi: õpetama alandlikkust, rahu ja kontrolli. Bushido e. sõdalase tee mõte ei ole tänaval vägivalda otsida, vaid ennast juhtida.
Autor: MEE
