Treening

Jõutreeningu käigus paraneb...II osa

Treening  |   |  tekst:  |  fotod: {picture_author}  |  3 kommentaari

Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon

Jõutreeningu tulemusena paraneb närvirakkusid mööda lihastesse kulgevate närviimpulsside liikumise kiirus. Mida rohkem impulsse ajaühikus närvirakust lihaskiudu (kiududesse) lähtub, seda suuremat pinget lihaskiud (lihas) on võimeline arendama.
Kui tugineda köie näitele, siis, mida rohkem sünkroonseid tõmbeid me ajaühikus teeme, seda suuremat summaarset pinget me ajaühikus arendame ning seda kiiremini me vastasmeeskonna ära tõmbame.

Mida suurem on motoneuroni impulseerimissagedus, seda suuremat pinget (jõudu) antud motoorne ühik arendab. Motoorse ühiku impulseerimissagedus sõltub motoneuronile saabuvate erutavate mõjude intensiivsusest. Autor: ehk siis tahtelise pingutuse suurusest, mis sõltub omakorda tõstetavast raskusest. Kui see on väike, on aktiivsed madala erutuslävega aeglased motoorsed ühikud, mis impulseerivad suhteliselt madalal sagedusel, kindlustades suhteliselt nõrga lihaspinge. Erutavate mõjud intensiivsuse kasv põhjustab nii uute motoorsete ühikute rekruteerumise kui ka varem töötavate motoorsete ühikute impulseerimissageduse kasvu ning lõpptulemusega kindlustab see ka lihaspinge suurenemise.

Viide: http://www.fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1953

Motoorsete ühikute sünkroniseeritud rekruteerumine

Treenimata inimesel kipuvad erinevad motoorsed üksused, sellest tulenevalt ka erinevad lihaskiud töötama asünkroonselt ehk mitteüheaegselt. Loomulikult on see asünkroonsus mõõdetav ülipeenete seadmetega. Ei ole nii, et teen maksimaalse tahtelise pingutuse, siis esimesel poolel sekundil kontraheerub 122 lihaskiudu, teisel poolel sekundil lisandub 78 lihaskiu kontraktsioon ja teise sekundi esimese poolega lülitub veel lisa motoorseid ühikuid tööle. Tavamõistes ja stopperiga see asünkroonsus mõõdetav loomulikult ei ole, kuid peenete aparaatidega küll. Erinevate kiudude töösse lülitumise milli - ja mikrosekundilistest erisustest piisab, et summaarne arendatav tahteline jõud kannataks. Selle, lihaskiudude mitteühtlase töösse lülitumise põhjuseks ongi erinevate lihaseid innerveerivate motoneuronite halvasti kooskõlastatud tegevus. See tegevus on eriti koordineerimata treeninguid alustades. Treenitusega me suurendamegi erinevate motoorsete üksuste võimet suurte pingutuste korral üheaegselt koos tööle rakenduda.
Tuginedes jälle köieveo näitele, siis see tähendab seda, et kui köit tõmbavad 10 meest ja kõik teevad oma tõmbe ja jõu rakenduse erinevatel aegadel, siis võite ise ette kujutada milline on selle tegevuse summaarne efekt ja kasutegur. Kui mehed käivad mõnda aega koos, treenivad ja õpivad koos töötama ning sünkroonselt rütmis köit tõmbama on kasutegur vägev. Täpselt sama efekt tekib treeningu tulemusel erinevate motoorsete ühikute vahel...nad õpivad suure pingutuse korral kooskõlastatult ja üheaegselt töösse lülituma. Mida rohkem mehi suudab köit tõmmata üheaegselt, seda suurem on summaarne pinge ehk arendatav jõud. Nii on ka lihaskiududega...lihaspinge tõuseb juhul, kui võimalikult suur osa motoorseid ühikuid töötab sünkroonselt (üheaegselt).
Tõsi, see kooskõlastatud töölerakendumine toimub ja paraneb väsimuse korral, aga ka suure tahtelise pingutuse ja kiirete jõuliste liigutuste korral niigi, kuid treenimata inimesel jääb see motoorsete ühikute koordineeritud töölerakendumine võrreldes treenitud sportlasega ikkagi väga tagasihoidlikuks.

Puhtalt jõudu (ka plahvatust) treenivate treenijate areng tulenebki väga suures osas eelnevalt kirjeldatud kolme mehhanismi täiustumise arvelt. Loomulikult mitte ainult närvisüsteemi arengu pealt, ka metaboolsete väljundite arvelt (hüpertroofia, primaarsemalt siis just müofibrillaarne hüpertroofia).
Mõistagi on jõutreening, isegi pikemate seeriatega, neid kõiki kolme lihasesisest koordinasioonimehhanismi arendav. Lihtsalt lühemad seeriad ja suuremad raskused täiustavad eelpool kirjeldatud mehhanisme suurema rõhuga. Siit omakorda on võimalik leida ka seos, miks jõutõstjad tõstavad küll suuri raskusi, kuid nii mõnigi on suhteliselt tagasihoidliku lihasmassiga...nende jõunäitajad ongi väga suures osas sellised (suured) tänu heale lihasesisesele koordinatsioonile (mõistagi mitte ainult).


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Kuidas võib treening muuta hasartmängu tulemusi?

Treening | 

Kui paljud inimesed käivad jõusaalis, siis teevad nad seda sellepärast, et põletada kaloreid ja kasvatada lihaseid. Loomulikult on enamik inimesi…


10 soovitust rasva hävitamiseks ja keha vormimiseks ning lihaste säilitamiseks

Treening | 

Rasvapõletuse teemat on kindlasti käsitletud nii internetis kui ka naiste- ja kollases kirjanduses. Siiski pole keegi viitsinud lugejat kurvastada,…


Milline on ideaalne treening?

Treening | 

Milline on ideaalne treening? Vastus sellele küsimusele ei ole selge isegi mulle, kellel on seljataga 20 aastat uurimistöid ning…