Varia

Profikulturism on kurssi kaotamas...

„Mr. Olympia“ võistlus üksnes suurendab Schwarzeneggeri kriitikat spordile, mille populaarsust ta omal ajal populariseeris. Ent, kui Arnold seostab tänaste profifüüsiste masendavat olukorda peamiselt kohtunike eelistuste ja hinnangutega, siis olukorra põhjalikum uurimine annab tunnistust, et süüdlasi on siiski teisigi.

Varia  |   |  tekst:  |  fotod:  |  Kommenteeri

Nüüd, kakskümmend aastat hiljem suureneb varalahkunud tippkulturistide, aga ka amatöörkulturistide konto iga aastaga. Tean juba isiklikult mitmeid tippmehi, keda täna enam ei ole - Don Youngblood, Art Atwood, Mat DuVal, Greg Kovacs, Luke Wood – aga üks nendest, Mike Matarazzo, on mind puudutanud eriti valusalt ja sügavalt. Bostonis sündinud rõõmsameelne võitleja, kes suri eelmisel aastal oodates oma südame siirdamist. Enne oma lahkumist hoiatas ta teisi, et ärge valige seda teed, mida tema otsustas käia.

Matarazzo surm oligi see, mis viis mind veel süüdiolevate osapoolte avastamiseni, kes kannavad suurt vastutust selle kurva nimekirja tekkimise ja suurenemise eest: mina ise ja minu meedias tegutsevad kaaslased.

Me ju nägime, et selline olukord on tulemas. Me oleme vaadanud pealt, kuidas mõni järjekordne profikulturist tuleb panna tilgutite alla, kuidas nad raskelt taaruvad ja ahmivad õhku, kui tuleb juba mõni trepiastegi võtta. Olen näinud ka, kui ükskord langes üks võistleja insuliinist šokki nii, et kohale kutsuti meedikud, kes teda turgutasid ja haiglasse ära viisid.


Kohtupäevad

Sarnaselt Arnoldile võib ju loomulikult viga kohtunikes näha, kuid lõppude lõpuks on ka nende mõju teatud mõttes piiratud ja mittelõplik. Olen olnud võistlustel, kus kohtunikud on ilmselged steroidimonstrumid konkurentsist välja jätnud ja selle tagajärjeks on olnud pealtvaatajate üksmeelne valihäälne põlgus otsuse vastu. Sellises subjektiivselt hinnatavas spordis, kus puuduvad selgelt ja otseselt mõõdetavad kriteeriumid võib publiku reaktsioonidel olla tohutult kaalukas mõju. See kehtib ja toimib nii nais- kui meesvõistlejate hindamise korral.
1992. aastal võistles inglane Paula Bircumshaw „Ms. Internationalil“ erakordselt massiivsena (selle aja kohta). Aga kohtunikud välistasid ta oma hinnangutega koheselt konkurentsist eelistades mitte niivõrd massiivseid, kuivõrd esteetilisemaid ja reljeefsemaid võistlejaid. Ta ei saanud isegi kuue parima hulka.

Ta oli juba lava taga ja riides, aga saalis hõikusid pealtvaatajad lakkamatult ja järjepidevalt tema nime. Ta vastas nende soovile ja läks lavale tagasi ning seisis väikeste kaasvõistlejate kõrvale, kes olid teda kohtade poolest selja taha jätnud. Rahvas hullus selle teguviisi heakskiidu märgiks.



Naiste kulturism profitasemel ongi kadumas, sillutades selle tendentsiga teed väiksema lihasmassiga standardit dikteerivale naiste füüsise (women´s physique) kategooriale. Pildil ongi 2015. aasta naiste Physique Olympia võitja Juliana Malacarne.

Bircumshaw sai lavale ilmumise eest kuuekuulise võistluskeelu, aga rahva silmis sai temast hoopis suur kangelane ja tegija. Ent ühtlasi said ka kohtunikud oma õppetunni ja selge sõnumi. Niisamuti sai seda kulturismiga seotud ajakirjandus. Üheksakümnendatel, enne suurt internetiajastu algust näitasid suunda ajakirjad nagu „Flex“, „Muscle & Fitness“, „MuscleMag“ ja „Muscular Development“. Paula oli automaatselt müügiks hea eksemplar ja proovikivi, kes oli pidevalt „näidendis“ peategelase rollis. Tulemuseks oli see, et naiste kulturismis võetigi massiivsust ning suurust silmas pidades omaks uued standardid, mis viisid meid lõpuks hädaldamiseni, kuidas ebaloomulikult lihastes mehistunud naised on meessuguhormoone silmini täistopitud ning sellest olukorrast on kujunenud kulturismi mainele tõsine hoop.

Tänaseks on naiste kulturism profitasemel hääbumas sillutades selle tendentsiga teed väiksema lihasmassiga standardit dikteerivale naiste füüsise (women´s physique) kategooriale. „Ms. International“, mis oli Bircumshaw show on tänaseks oma eksisteerimise lõpetanud ja asendunud „Physique International´iga“. Olgu siinkohal lisatud, et Bircumshaw´d, kes on iseenesest tore ja sõbralik ei saanudki veel mingiks keemiamonstrumiks pidada. Tänaste standardite järgi oleks ta sobitunudki pigem physique´i kategooriasse.

Ajutised ja ühekordselt kasutatavad tööriistad

Aga paraku just selline tundubki olema IFBB strateegia ja tööviis: luuakse uus kategooria uute eelistatud ja soovitud standarditega ning vana suretatakse uue asemele loomisega lihtsalt välja. Sarnane protsess on tõenäoliselt aset leidmas meeste füüsise (men´s physique) kategooriaga, mis on loodud uueks ihaldatavaks standardiks. Ja lõppenud suvel, just nagu vastuseks Schwarzenegger´ile andis Manion teada, et luuakse uus klassikalise füüsise (classic physique) kategooria.

Samuti, fännid ja meedia nõuavad vaatemängu ja kui „laipade hunnik“ hakkab liiga kõrgeks kasvama, siis väljendatakse põlgust ja pahameelt. Wrestling ja selles mängus toimuv on ju samuti täis näiteid, kes on noorelt surnud, seda peamiselt üledooside, suitsiidide ja südameatakkide tõttu. Samuti on vaatemängulisemaks rahvusalaks number üks tituleeritud ameerika jalgpall ja seda teostav rahvuslik liiga (The National Football League) samasuguses olukorras, kui mängijad sureevad suurte traumade ja põrutuste tõttu enneaegselt. Kahjuks ei oma need hädad nende sportlike meelelahutuste populaarsusele erilist mõju, kas sellest üldse aru saadakse ja kas keegi sellest hoolib.

Kõikide nende spordialade puhul on ühine see, et mitte üksnes isegi ainete kasutamise iseenesest ei ole probleem, kuivõrd ka see, kuidas süsteem profisportlasi kohtleb. Nagu tavalised ühekordselt kasutatavad eesmärgi täitmisele suunatud elutud tööriistad. Loomulikult on palju neid, kes tahaks vaielda, et see ongi vahetuskaup: saad tuntuse ja tšeki kopsaka summaga, kuid oled selle juures valmis võtma ka väga suuri riske.

Võib-olla see ongi tõsi. Aga ma ei saa endiselt mõtteid Mike Matarazzolt, kes oli isa, abikaasa ja sõber. Täis rõõmu ning elujõudu peaks ta tegelikult praegu olema koos meiega, et naerda, nalja teha ja lihtsalt elada.

Muide, kulturist, kes saatis poolnaljatledes ja teravmeelitsedes „Flex´i“ toimetajale näiteks oma „treeningkava“, teate, kes see oli. See oli Nasser El Sonbaty. Ta suri 47 aastaselt südame ja neerupuudulikkusesse.

Allikas: www.bodybuilding.com


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

Kas kodusest trennitegemisest on üldse kasu?

Varia | 

Tihtipeale soovitakse esimese asjana liituda spordiklubiga või alustada rühmatrenniga. Alati aga see ei toimi. Mõnikord ei sobi aeg, teinekord on…


Eesti kulturismi ja fitnessi ajaloolised hetke

Varia | 

1918Georg Lurich võidab Petrogradis korraldatud kehailu võistluse. 1937 – Sündis kulturismipisiku levitaja Eestis…