Inimene on protsess…

Mõnda aega tagasi hakkas mind huvitama, et millise kiirusega inimese füüsiline keha enam-vähem tervenisti uueneb. Ega seda lõplikku tõde sellele küsimusele ei tea keegi, kuid milline oleks meie pidevalt kuluvate ja uuenevate struktuurfunktsionaalsete koostisosade ligikaudnegi uuenemise kiirus? Vastus minu uudishimust sündinud otsinguile ei ole kindlasti läbinisti täpne, 100% teaduslik ja lõplikult põhjapanev, kuid mingit ettekujutust võib erinevate artiklite põhjal siiski saada. Erinevate süsteemide, struktuuride ja osade kulumise/uuenemise kiirus on muidugi erinev sõltudes paljudest faktoritest (vanus, elustiil jne), kuid erinevad googeldatud artiklid lubavad väita, et keskmiselt 7-10 aastaga praktiliselt terve meie keha uuendatakse.

Iga 16 päevaga uueneb umbes 72% meie kehast.

[pilt=13067]

Seda juba seetõttu, et 72% meie kehast on vesi. Iga 16 päevaga vahetub terve meie keha vesi 100% välja.
• Naha pindmine/väline kiht uueneb täielikult iga 2-4 nädalaga.
• Meie mao siseseina rakuline „vooderdus“ uueneb iga 5 päevaga.
• Maitset tunnetavaid ja eristavaid retseptoreid sisaldavad näsakesed keelel uuenevad iga 10 päevaga.
• Punased verelibled uuenevad iga 4 kuu jooksul.
• Kopsude regenereerumise võime on 2-3 nädalat.
• Maks regenereerib ennast täielikult 2 aastaga.
• Kõik meie küüned on uuenenud 6-10 kuuga.
• Juuksed on täielikult vahetunud 3-6 aastaga.
• Kaua ja kunagi arvati, et südame rakud ei regenereeru, kuid tegelikult on süda ennast täielikult regenereerinud umbes 20 aastaga.
• Ehkki meie silmade rakud ei uuene, uueneb silmade sarvkest iga 24 tunniga.
• Meie luud uuenevad umbes 10 aastaga.
• Ei uuene aju närvirakud. Aju närvirakud ja silmade rakud peale sarvkesta ongi need peamised, mis on meil elu jooksul samad.

Aastate jooksul vahetatakse peaaegu kõik meie keha aatomid välja. Mitte ükski aatom meie kehas ei ole seal igavesti ja on enam kui tõenäoline, et need aatomid, mis praegu on sinu kehas on varem olnud läbi ajaloo varem teiste inimeste koostises.

Umbes 30% meie kehast (kaalu järgi) ei ole justkui meie „ise“ (rakud ilma meie DNA/RNA-ta), see oleks justkui vaid bakterite, viiruste ja teiste soovimatute „külaliste“ kokkusaamise koht. Eriti mis puudutab baktereid, meie kehas on bakterite rakkusid 10 korda rohkem, kui meie oma keha rakkusid, see tekitab sügavalt filosoofilise küsimuse: kui iga meie keha aatom vahetatakse süsteemselt ja perioodiliselt välja, siis kes me ise üldse oleme?

Füüsilises ja füüsikalises mõttes peab ütlus „sa oled see, mida sa sööd“ täielikult ja otseselt paika. Meie keharakud surevad järk-järgult ning sünteesitakse pidevalt uuesti, seda aatomitest, mis tulenevad sissesöödavast toidust. On meie oma valik, kas resünteesime oma keha rämpstoidust, kookidest ja töödeldud toitudest või laseme oma keha taastoota aatomitest, mis pärinevad fileelihast, juurviljadest, köögiviljadest, kaunviljadest jne. Kui te tahate kauuem vastu pidada ja paremini funktsioneerida, siis peaks valik langema viimase variandi kasuks.

Olgu nende erinevate organite uuenemiskiirustega kuidas on, erinevates artiklites võivad need vägagi varieeruda. Kõige olulisem on siiski tõsisasi, et me teatud aja tagant tõepoolest uueneme ning seejuures peaaegu täielikult mitu korda elu jooksul. Ja seda uuenemist saame ise läbi oma elustiili (füüsiline aktiivsus ja toitumine seal hulgas) tublisti mõjutada.

Teemat filosoofiliselt käsitledes huvitab mind aga kõige enam see, et kui meie keha koosneb tegelikult ju füüsilisel kujul eksisteerivatest aatomitest, siis kuidas (ja millisel hetkel) tekib nende kokkulaotud „klotsikeste“ (aatomite) sisse teadvus?

Kasutatud artiklid:
[url=http://elementmountain.com/den-post/7-year-regeneration/]www.elementmountain.com[/url]
[url=http://science.howstuffworks.com/life/cellular-microscopic/does-body-really-replace-seven-years1.htm]www.howstuffworks.com[/url]
[url=https://www.quora.com/How-long-does-it-take-for-most-of-the-atoms-in-your-body-to-be-replaced-by-others]www.quora.com[/url]
[url=http://livelovefruit.com/how-your-body-rebuilds-itself-in-less-than-365-days/]www.livelovefruit.com[/url]

Autor: Janar Rückenberg