7. veebruar 2000

Tsink

Kuigi kulturistide jaoks peetakse olulisimateks proteiini, aminohappeid, süsivesikuid ja omega-rasvhappeid, ei tohi unustada ka mineraalide tähtsust. Kuigi neile pööratakse vähe tähelepanu, on nad lihasprogressiks pea sama olulised kui ained ülaltoodud loetelus.
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et vitamiinid on palju kasulikumad kui mineraalid, kuna paljud vitamiinid funktsioneerivad koensüümidena (ehk hädavajalikud vastavate ensüümide tegutsemise tagajad). Ensüümid kontrollivad igat keemilist reaktsiooni meie kehas. Samas ei teata, et paljud mineraalid käituvad ensüümide aktivaatoritena. Ühesõnaga ilma õige mineraalide tasakaaluta on vitamiinid kasutud.
Suurepäraseks näiteks on tsink, mida organism vajab väga väikestes kogustes vastupidiselt kaltsiumile, magneesiumile ning kaaliumile. Kuigi tsingi soovitatav päevanorm on kõigest 15 milligrammi, mängib ta paljudes kehaprotsessides tähtsat rolli. Enamgi veel tsink on tähtsaks komponendiks üle 100 üliolulises ensüümis.
Paljud tsingiga seotud ensüümid on seotud otseselt lihaste metabolismiga. Tsinki on leitud suurtes kogustes sellistest kudedest ja organitest nagu maks, neerud, luu, võrkkest ning lihas. Uuringud näitavad, et 10% keha kogu tsingivarudest ammendub kõigest nädalaga, millest 62% on kontsentreeritud lihastesse.
Inimene omastab keskmiselt 20-30% suu kaudu manustatud tsingist. Suhteliselt suurtes kogustes leidub tsinki loomsetes proteiiniallikates nagu punane liha. Teda leidub ka köögiviljades ning idudes, kuid sellisel puhul on tema imendumine takistatud tänu teatud ainetele (näiteks anorgaaniline fosfor), mis neis toitudes paratamatult esineb.
Glükoos suurendab tsingi imendumist nagu ka tsink suurendab glükoosi imendumist. Samas pärsib tsink vee ja naatriumi imendumist soolestikus, mis ongi põhjuseks, miks teda ei kasutata spordijookides, mida tarbitakse treeningu ajal.
Mitmed uuringud on näidanud, et kulturistid, kel käimas range võistluste-eelne dieet, kannatavad tsingi puudulikkuse all. See on ka loomulik, kuna siis on toidumenüüst väljas punane liha (oma suhteliselt suure rasvasisalduse pärast), mis on inimestele peamiseks tsingi hankimise allikaks.
Treeningu ajal eritab keha tsinki nagu ka kroomi. Kõrgenenud kehatemperatuur soodustab tsingi eritumist nagu seda teevad ka diureetikud. Mõned teadlased arvavad koguni, et trennijärgne mõningane depressioon on põhjustatud tsingi koguse vähenemisest kehas.
Loomadel põhinevad uuringud on täheldanud lihaste kasvu vähenemist tsingi puudulikkuse tõttu. Tsinki võib niisiis pidada anaboolikuks, kuna ta on vajalik element osadele lihast kasvatavatele hormoonidele kehas. Tsingi puudulikkusest annab märku hälbeline glükoosivajadus. Tsinki ei ole vaja ainult insuliini sünteesiks, vaid ta on ka hoiustatud koos insuliiniga pankreases.
Uurimustes on selgunud, et tsink mängib tähtsat rolli testosterooni sünteesil. Teda on vaja ka testosterooni muundumisel dihüdrotestosterooniks (DHT). Tsink aitab nimelt kontrollida DHT metabolismi (DHT on akne, kiilaspäisuse ja muude ebameeldivate protsesside põhjustajaks).
Kuna tsingiensüümid mängivad tähtsat rolli kollageeni produktsioonis, võib tsingi puudumine viia sidekoe vigastusteni. Kollageen on nimelt proteiin, millest koosnevad sidekoed.
On täheldatud, et tsink on vajalik immuunsüsteemile. Samas võib liigne tsink tervisele kahjulikuks osutuda. See puudutab enamasti just rakkude immuunsust, nagu T-rakud, mis kaitsevad vähktõve ning bakterite eest. Liigne tsink võib samuti pärssida vaske meie organismis. Vähene vask aga alandab kaitsvat HDL-kolesterooli taset.
Tsingiga on nagu iga asjaga siin maailmas ei tohi liialdada!

Autor: Flex tõlk. Mikk-Alvar Olle