Doping spordis: mida iga sportlane teab

Dopingu ei ole ainult tippspordi skandaal, millest loeme pärast suurvõistlust. See puudutab ka harrastajat, kes ostab tundmatu koostisega toidulisandi või võtab võistluse eel ravimit ilma kontrollimata.

Lihtne tõde: keelatud aine võib rikkuda tervise, tulemuse ja maine korraga. Allpool on selge ülevaade, mida dopinguaine tähendab, millised ained ja meetodid on riskantsed ning miks dopinguainete nimekiri ajas muutub.

Doping ja selle tähendus spordis

Sportlikku saavutusvõimet suurendavate võtete kasutamine on peaaegu sama vana kui sport ise. Varem usuti näiteks, et antiloobi liha söömine arendab kiirust ja tiigriliha annab suurema lihasjõu. Täna kõlab see kummaliselt, aga mõte oli sama: leida eelis, mida aus treening üksi ei anna.

Dopingu mõiste võeti kasutusele 1889. aastal. Sõna dope tähendas inglise keeles preparaati ehk narkootilist ainet, mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajal kasutati peamiselt erguteid. Neid anti sportlastele, aga ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele.

20. sajandil muutus dopingu mõiste palju laiemaks. Rahvusvahelise Olümpiakomitee ehk ROK lihtne sõnastus on järgmine: dopinguainete nimekiri on ROK-i meditsiinikomisjoni kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine.

Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata või sundida kasutama dopinguaineid ja keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-i või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide poolt. Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ja vastava volitusega rahvusvahelised organisatsioonid.

Kuidas doping organismis toimib?

Mis siis tegelikult juhtub? Enamik keelatud aineid ei tee sportlast lihtsalt “paremaks”. Need suruvad keha tavapärasest tugevamalt tööle, varjavad väsimust, muudavad ainevahetust või peidavad teise aine kasutamist. Probleem on selles, et keha maksab selle eest sageli kõrget hinda.

Stimulaatorid

Stimulaatorid tõstavad kesknärvisüsteemi aktiivsust, suurendavad motoorset aktiivsust, tõstavad riskivalmidust ja vähendavad väsimust. Tuntuimad esindajad on amfetamiin, kofeiin, kokaiin ja efedriin. Kõrvaltoimed võivad olla vererõhu ja kehatemperatuuri tõus, südame rütmishäired, agressiivsus, ärevus, söögiisu langus ja sõltuvuse teke.

Amfetamiin stimuleerib eeskätt kesknärvisüsteemi. See võib tekitada rahulolutunde, parandada tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Samal ajal võivad tõusta vererõhk ja pulsisagedus ning tekkida hallutsinatsioonid ja surmahirm. Ohtu suurendavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus ja vigastused.

Efedriini kasutatakse meditsiinis eeskätt palaviku ja külmetushaiguste raviks. Ravi puhul ei pruugi terviserisk olla suur, kuid ettevaatlik tuleb olla toidulisadega. Efedriini tähistatakse vahel hiinakeelse terminiga Ma Huang.

Kofeiin mõjub peamiselt peaajule, vähendab väsimust ja parandab vaimset töövõimet. Spordis võib see parandada vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, mõjutades rasvade ainevahetust ja aidates säilitada glükogeenivarusid. Suured doosid võivad põhjustada rahutust, lihavärinat, närvilisust ja maohäireid. Piirväärtusena on tekstis toodud 12 mikrogrammi milliliitris ehk 5-6 tassi kohv 1-2 tunni jooksul.

Anaboolsed ained ja hormoonid

Anaboolseid steroide kasutatakse valgu ainevahetuse mõjutamiseks. Nende mõju avaldub lihasmassi ja jõu kasvus. Androgeense ehk mehestava ja anaboolse ehk ülesehitava toimega on testosteroon.

• Meestel võivad tekkida akne, agressiivsuse kasv, lihastoonuse tõus, lihaskrambid, suguiha muutused, munandite atroofia, impotentsus, neerukahjustused, südamelihase kahjustus, kasvuhäired noores eas, psüühikahäired ja immuunsuse langus.
• Naistel võivad tekkida menstruatsioonitsükli häired, sekundaarsete sugutunnuste muutumine, nahakahjustused ja akne, karvakasvu suurenemine, hääle madaldumine, meeleolu muutused, agressiivsus, südame, neerude ja maksa kahjustused, psüühika häired, mehelik rüht ja käitumismaneer ning immuunsuse langus.

Narkootilised ained on kasutusel valu vaigistamiseks. Spordis on risk selles, et valu võib olla keha hoiatus. Kui see maha suruda, võib sportlane jätkata olukorras, kus vigastus süveneb. Kõrvalmõjudena on kirjeldatud hingamishäireid, iiveldust, oksendamist, konsentratsioonivõime langust, tasakaalu ja koordinatsioonivõime häirumist ning sõltuvuse teket.

Dopinguaine ja keelatud meetodid

Keelatud ainete nimekiri ei ole kivisse raiutud. Farmaatsiatööstus areneb kiiresti ning kontrollisüsteem peab pidevalt järele tulema. Seetõttu kasutatakse klasse ja meetodeid, mida täiendatakse. ROK-i meditsiinikomisjoni ja Maailma Antidopingu Agentuuri ehk WADA nimistu kohta on algses materjalis viidatud aadressidele www.olympic.org ja www.wada-ama.org.

Diureetikumid kiirendavad uriini teket ning viivad kehast välja rohkem vedelikku ja mineraalsooli. Spordis kasutatakse neid kaalu vähendamiseks ja dopinguainete sisalduse varjamiseks. Koos suure vedelikukogusega võivad need uriini lahjendada, mis teeb keelatud ainete avastamise raskemaks. Kahjulikud kõrvalmõjud on dehüdratsioon, pearinglus, lihaskrambid, peavalu ja iiveldus.

Keelatud rühmade hulka kuuluvad ka peptiidhormoonid, mimeetikumid, analoogid, antiöstrogeense toimega ained ja maskeerivad ained. Nende ühine joon on see, et need võivad muuta organismi loomulikku regulatsiooni või peita teise keelatud aine kasutamist.

Keelatud meetodite seas on hapniku transpordi parandamine ja veredoping. Veredoping tähendab vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate või sarnaste veretoodete manustamist sportlasele, kui selleks puudub meditsiiniline näidustus.

Teine rühm on farmakoloogiline, keemiline ja füüsikaline manipulatsioon. See tähendab ainete ja meetodite kasutamist, mis muudavad või üritavad muuta dopingukontrolliks võetavate uriinproovide terviklikkust ja kehtivust. Geenidoping on geenide, geeni elementide ja/või rakkude mitteterapeutiline kasutamine eesmärgiga parandada sportlase saavutusvõimet.

Doping: mida sportlane saab ise teha?

Ausalt öeldes algab suurem osa riskide vältimisest üsna tavalisest ettevaatusest. Ära võta tundmatu koostisega preparaati ainult sellepärast, et keegi riietusruumis kiitis. Ära eelda, et “looduslik” tähendab automaatselt lubatud või ohutut.

• Kontrolli ravimeid enne võistlust, eriti külmetuse, valu ja allergia korral.
• Ole ettevaatlik toidulisanditega, mille koostis on ebamäärane või lubadused liiga suured.
• Küsi nõu arstilt või spordiorganisatsioonilt, kui aine lubatavus ei ole selge.
• Hoia alles pakendid ja koostise info, kui kasutad regulaarselt mõnd preparaati.
• Pea meeles, et vastutus jääb sportlasele ka siis, kui soovituse andis keegi teine.

Dopingukontroll ei ole ainult karistusmehhanism. Selle mõte on kaitsta ausat võistlust ja sportlase tervist. Kui treening, taastumine ja toitumine on korras, ei ole keelatud lühitee tegelikult lühitee. See on risk, mis võib lõppeda võistluskeelu, tervisekahju ja usalduse kaotusega.

KKK

Kas doping tähendab ainult steroide?

Ei. Steroidid on vaid üks rühm. Dopingu võib tähendada stimulante, narkootilisi aineid, diureetikume, hormoone, maskeerivaid aineid, veredopingut, geenidopingut või proovidega manipuleerimist.

Kas tavaline ravim võib olla probleem?

Jah, mõnel juhul võib. Eriti tasub kontrollida külmetuse, valu, allergia ja hingamisteede ravimeid. Kui sportlane võistleb, peab ta teadma, mida ta tarvitab.

Kust tuleb dopinguainete nimekiri?

Keelatud ainete ja meetodite nimistut kinnitavad rahvusvahelised spordiorganisatsioonid, sealhulgas ROK ja WADA. Seda täiendatakse, sest uued ained ja meetodid tekivad pidevalt.

”Dopinguaine spordis” Rein Jalak

Autor: Dopinguainete nimekiri spordis põhjal koostas L. Kutsar

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Tule trenni! ArtGym