Eesti Tegijad enne ja pärast jõusaali

Eesti Tegijad ei sündinud kõik lavavormi ja medalitega. Siin on aus pilk sellele, kuidas tuntud kulturistid ja fitnessisportlased jõudsid jõusaali, mis neid käivitas ja milline oli algus enne suurt muutust.

Üks alustas rattaspordist, teine karate või maadlusega, kolmas läks trenni sõbra kutsel. Just see teebki loo heaks: jõusaali ei jõuta ainult ühe tee kaudu.

Miks Eesti Tegijad jõusaali jõudsid?

Kulturism ja fitness paistavad kõrvalt tihti nagu ala, kuhu sobivad ainult geneetiliselt väga õnnestunud inimesed. Tegelik elu on teistsugune. Mõnel oli enne jõusaali sporditaust, mõni oli kõhn, mõni tahtis lihtsalt parem välja näha, mõni otsis uut eesmärki.

Marek /Bonsuna/ Kalmus ütles otse, et kulturism oli tema sportlastee loogiline jätk. Jalgratturi jaoks oli ta juba 19 aastaselt liiga suur ja tugev: kaal oli 95kg tailiha sama pikkuse juures 192cm. Trekil spetsialiseerus ta 1km paigaltstardile, aga rattad ei pidanud enam vastu. Hiljem tulid ka rammumeeste konkursid ja 98. aasta Eesti rammumehe tiitel. Otsustavaks tõukeks sai A.Schwarzenegger filmis ”Kiskja”.

Dmitri /Raudpats/ Uiba alustas samuti varakult. Esimesel fotol oli vanus 23a. ja kaal 78kg. Pärast pausi tegi ta 2 kuud trenni ning 5kg tuli juurde. Esimest korda läks ta saali umbes 13 aastat vanana. 15-aastaselt surus ta rinnalt 85kg ja kükkis 120kg. Vahemikus 17-22 eriti trenni ei teinud, aga teisel fotol, vanuses 33a., oli tal selja taga 10aastat järjest trenni. Kaal oli 117kg, käe ümbermõõt 51cm ja reis umbes 80cm ligi. Foto oli tehtud 3 kuud varem.

Janar /Oskar/ Rückenbergi põhjus oli paljudele tuttav: Arnold Schwarzenegger. Umbes 14-aastaselt nägi ta filmi „Commando” ja sai aru, et tahab samasugust keha. Meeskonnaspordid teda ei tõmmanud. Raskejõustikus vastutas ta oma edu ja ebaedu eest suuresti ise.

Eesti Tegijad alustasid väga erinevalt

Marek /Maross/ Morozov meenutas, et esimene pilt on tehtud aastal 1995. Kehakaal oli siis 73 kg, vanust 22 ja pikkust 176 cm. Ta ütles ausalt, et ei teadnud jõusaalist veel halligi. Kaal jäi umbes 73-75 kg juurde ja aastal 1996 oli seis sama. Jõusaalitreeningutega alustas ta 1997 aasta sügisel tollases klubis Forum Sport, treener Fred Antsoni käe all. Aasta hiljem olid nad mõlemad Frediga samas klubis treenerid. Teine pilt oli tehtud mai alguses, kui järjepidevat treeningut oli kogunenud peagi 12 aastat. Kehakaal oli 98 kg ja oktoobri alguse võistlusteks oli plaanis kuskil -10 kg vähem.

Imre /Vend Vähk/ Vähi pildilugu on omaette ajamärk. Esimesed pildid sai ta tehtud alles 1997 aastal – 5 aastat pärast seda, kui oli 1992 aastal jõusaalitreeningutega alustanud. Sellel ajal ei liikunud inimesed fotokatega ringi nagu praegu. Üks vana hall pilt on tal isegi 1983a ajast, kui ta oli 5-6 e aastane. Jõusaali jõudis ta pärast põhikooli, kui oli vahelduva eduga karatega tegelenud. Plaan oli jätkata maadluse või võitluskunstidega, aga vahepeal tahtis ta jõusaalis lihaselisemaks minna. Teised hakkasid varsti ütlema, et jõusaal sobib talle. Nii ta läks.

Ott /Champion/ Kiivikas hakkas jõusaalis regulaarselt ja süstemaatiliselt treenima 1993a. sügisel. Talle meeldis kangi sikutamine ja see, et sai tegeleda iseendaga. Lihtne algus, väga pikk rada.

Jüri /Jurok/ Leinvald tegeles noorena maadlusega. Ta oli tavaliselt oma kaalukategoorias kõige kõhnem ja pikem. Sealt tuli ka eesmärk: saada suureks ja tugevaks.

Gerbel /Skaut/ Mikk tõi välja vabaduse. Ta oli nooruses teinud palju erinevaid spordialasid, aga jõusaal jäi, sest see ei nõua kindlat kellaaega ega teami. Talle meeldis sõltumatus, jõuline enesetunne ja see, kuidas lihas töötab. Ausalt öeldes on see paljude jaoks jõusaali kõige tugevam võlu: sa näed, mida töö sinu kehaga teeb.

Mida nende lugudest õppida?

Ivo /Mr Shape/ Pärle alustas kutsekoolis koos praeguse rammumehe Gert Gor¨anoviga. Kuna pikkust polnud palju antud, tahtis ta areneda laiusesse. Eeskujusid toona polnud, hiljem tõi ta näiteks absoluutse Euroopa meistri Hristomir Hristov, keda ta võistlustel ise nägi.

Indrek Viska sõnastas oma alguse suurelt: kulturismiga hakkas ta tegelema sellepärast, et saada Mr.Olympiaks. Ta ise nimetas seda hiljem utoopia valdkonda kuuluvaks unistuseks. Samas jäi eesmärk alles, lihtsalt kuju muutus: suurimaks unistuseks sai maailmameistriks saamine klassikalises kulturismis.

Christina Alevi algus oli hoopis teistsugune. Tal sai kõrini oma keha otsas istumisest. Enne 2007 a augustit jäid viimased treeningud umbes 16 a tagusesse minevikku. Ta tahtis kõige ilusamat rannavormi, aga sai rohkemgi. Esmalt hakkas ta käima 4 korda nädalas ja oli üks eeskujulikumaid. Rakvere pedas läksid plikad kambakesi trenni, aga tema jäi ainsana käima. See mees oli üsna agar teda treenima, kuid vana katkine link on siit eemaldatud.

Ahti /Dexter/ Jakson alustas treeningutega südamearsti soovitusel, sest süda oli nõrk. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas treening meeldima. Hiljem tekkis mõte näidata ka teistele, mida aastatepikkune raua tõstmine kehaga teeb. Võistlused andsid sihi ja tema enda sõnul pingutas ta trennis 110%.

Laura /Rosin/ Reisalu sattus jõusaali täiesti juhuslikult. Töökaaslane liitus spordiklubiga ja kutsus ta seltsiliseks. Sealt saigi kõik alguse. Aktiivselt hakkas ta treenima 2005. aasta alguses.

Marek /Mr Mesi/ Liiva vastus oli lühike ja tema enda stiilis: ”Sest et jobu olen, noh napakas, korras mõistusega ei hakka ju.” Mõni kommentaar ei vaja rohkem seletust.

Eesti Tegijad ja järjepidevuse õppetund

Taavi /Käpp/ Koovit oli sportlane kogu elu: kergejõustik, odavise, kõrgushüpe. Noorteklassis pidi tema nimel olema odaviskes läbi aegade kolmas või neljas tulemus. Jõusaal jäi talle lihtsalt teepeale ette. Ta võttis hantli kätte ja lihas hakkas kasvama. Ala sobis, mida tõestas ka Euroopa meistri tiitel. Ta ise lisas, et samamoodi oleks võinud minna kabega, kui ta oleks seda mängima hakanud ja avastanud, et on kibe käpp.

Annika /Aktivist/ Summeli sporditee algas keskkoolis. Pinginaaber oli tugev suusataja ja treeninglaagrite ning võistluste jutud tundusid põnevad. Annika rääkis ka raskest ajast: 10-12 aastat tagasi põdes ta anorexiat, 16-18 aastaselt, ja minimaalne kaal oli 40 koma midagi. Et elu taas rööpasse saada, valis ta pärast keskkooli ameti, kus pidi taluma palju füüsilist koormust, olema heas vormis ja sööma korralikult. Ta tervenes. Kõrgkooli ajal oli ta aeroobikatreener, hiljem tegeles ka tantsimisega. Jõusaali pisik jäi aga juurde Paikusel toimunud algõppest 1999. aastal. 2006 a kutsus Arnold Tokko ta treeninglaagrisse, kus ta kohtus Jokeriga, kellest sai treeningpartner ja elukaaslane. Sealt alates muutusid eesmärgid konkreetsemaks.

Marko /Joker/ Tooming sattus nagu paljud teised Arnold Schwarzeneggerist vaimustusse. Esimesena tuli Predator, kohe pärast seda Conan. Toona ei teadnud ta veel, mida lihaste saamiseks tegema peab. Hiljem nägi ta Ain Paavot Mustvee suvepäevadel esinemas. See oli vahetu kogemus: mees hüppas lavalt maha, tuli rahva sekka, vaatas silma ja tegi võimsa trapetsi poosi. Kutsekoolis hakkas Marko juba teadmisi koguma. Ta meenutas, et infosulg oli tohutu ja ainuke kindel teadmine oli tõsta sangpommi.

Argo /Tantsutäht/ Aderi lugu algas võrkpallist. Treener mainis, et tal on puusad laiemad kui õlad. Sellest piisas, et jõusaali minna. Esimest korda külastas ta jõusaali Leedus Klaipedas, kus oli merekooli laevaremondi tehases praktikal. Keha reageeris ülikiiresti: 6 kuuga tuli 6cm käe ümbermõõtu juurde ning jala ümbermõõtu tuli 10cm. Siis oli selge, et ala sobis.

Praktiline mõte algajale

Nende lugude ühine joon ei ole täiuslik algus. Ühine joon on see, et inimene leidis põhjuse jätkata. Mõnel oli eeskuju, mõnel tervisemure, mõnel võistlusnälg, mõnel lihtsalt tunne, et tahaks oma kehaga midagi teha.

Kui oled algaja, siis ära võrdle oma esimest kuud kellegi kümnenda aastaga. Treening töötab siis, kui sa käid kohal, sööd piisavalt, taastud ja lased ajalisel tööl koguneda. Suur muutus ei pruugi alguses välja paista. Aga iga tõstetud seeria, iga korralik uni ja iga mõistlik toidukord lükkab sind edasi.

Lihtne tõde: jõusaali ei pea minema valmis sportlasena. Jõusaal ongi koht, kus sportlane võib tasapisi tekkida.

KKK: Eesti Tegijad ja jõusaal

Kas kulturismiks peab olema eriline geneetika?

Hea geneetika aitab, aga nende lugude põhjal ei olnud algus kõigil ühesugune. Palju tähtsam oli järjepidevus, õige ala leidmine ja soov edasi minna.

Kas jõusaali võib alustada siis, kui vorm on kehv?

Jah. Mitme loo mõte ongi see, et alustati sealt, kus parasjagu oldi. Alguses ei pea olema lavavormi ega suurt jõudu. Vaja on mõistlikku plaani ja kannatust.

Mis aitab jõusaalis pikalt püsida?

Leia põhjus, mis on sinu oma. Mõne jaoks on see tervis, mõne jaoks enesetunne, mõne jaoks võistlus. Kui põhjus on selge, on lihtsam ka rasketel päevadel kohale minna.

Autor: Joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Tule trenni! ArtGym