Fedorov dieedil: võistlusvormi loogika

Fedorov dieedil on hea näide sellest, kui lihtne võib plaan paberil olla ja kui raske on seda päriselt hoida. Siin ei ole imetabletti ega moodsat menüüd, vaid range rütm: päeva alguses rohkem süsivesikuid, päeva lõpus rohkem valku.

Tõlkinud Janar Rückenberg

Miks Fedorov dieedil nii karmilt sööb?

Alexander Fedorov räägib oma toitumisest ausalt: ta ei püüa anda kõigile sobivat reeglit. See on tema kogemus, tema keha ja tema võistlusvorm. Just seetõttu tasub seda lugeda pigem näitena, mitte käsuna.

Kulturismis on üks ebamugav tõde. Vorm ei tule ainult heast treeningust. Lava jaoks peab rasvaprotsent langema väga madalale ning toit muutub siis sama tähtsaks kui jõusaal. Mõne inimese jaoks piisab mõõdukast korrigeerimisest. Fedorovi tasemel sportlase jaoks muutub dieet aga väga täpseks ja kohati karmiks.

Ta ütleb ise, et ei oska kõiki oma dieedi võtmeelemente lõpuni seletada. Mõni asi lihtsalt töötab. See on tuttav paljudele treenijatele: võid lugeda kavasid ja valemeid, aga lõpuks pead märkama, kuidas keha päriselt reageerib.

Fedorov dieedil: päeva rütm ja toitainete jaotus

Dieedil olles jagab Fedorov valgud ja süsivesikud päeva peale laiali. Päeva esimesel poolel, ennelõunasel ajal, on rõhk süsivesikurikastel toitudel. Tema kirjeldatud suhe on siis ca. 80% süsivesikuid ja 20% valku.

Pärastlõunal ja õhtupoolikul pöörab ta selle suhte ümber. Süsivesikuid tuleb vähem, valku rohkem. Siis on jaotus valgud 80%, süsivesikud 20%. Lihtne mõte: kütus päeva alguses, kuivem ja valgukesksem söömine päeva lõpus.

Võistlusteks valmistudes vähendab ta süsivesikute kogust nii palju kui võimalik. Mõnel päeval eemaldab ta need menüüst täielikult. See ei ole mugav ega kõigile mõeldud võte, aga tema sõnul on see vahel ainus valem, mis aitab tema tasemel mehe vormi viia.

Siin tuleb olla aus: selline lähenemine nõuab kogemust. Kui tavaline harrastaja proovib sama asja pimesi, võib trenn muutuda loiuks, tuju kehvaks ja taastumine aeglaseks. Fedorovi jutus on tähtis just see, et ta tunneb oma keha ning teeb otsuseid selle järgi.

Peamised toidud ja portsjonid

Fedorovi peamised valguallikad on kanaliha, eriti filee, ja munavalged. Massiperioodil sööb ta meelsasti ka muud liha ja kala. Mida lähemale võistlused tulevad, seda rangemaks muutub menüü ning lõpuks eelistab ta peamiselt kanaliha ja munavalgeid.

Ta põhjendab seda ka praktiliselt. Venemaal on kanaliha ja kanatooted kergemini kättesaadavad. Kala ei oleks iseenesest probleem, kuid tema tunne on, et kala ei toida ega toeta võistluseelsel ajal treeninguid sama hästi kui kanaliha.

Ameerikas on kulturistid tihti tuunikala küljes kinni. Fedorovi sõnul on Venemaalt raske leida kulturistile sobivalt töödeldud tuunikala. Seega valib ta toidud, mis on talle kättesaadavad, lihtsad ja toimivad.

Ta ei ole oma valgukoguseid kunagi kirjalikult ega grammilise täpsusega kokku lugenud. Ometi annab ta võistluseelse rütmi kohta väga konkreetsed numbrid: enne võistlusi teeb ta 4 – 5 toidukorda päevas, valgusheigid välja arvatud. Päevas kulub tal ca. 2 kg kanaliha ehk kanafileed ja ca. 40 munavalget.

Varem proovis ta hakkama saada 3 – 4 toidukorraga. See tähendas suuremaid portsjone. Tema kogemus oli, et nii oli raskem taljepiirkonnast viimast rasva maha saada. Väiksemad ja sagedasemad toidukorrad sobisid talle paremini.

Mida Fedorov dieedil tegelikult rõhutab?

Kui tekstist üks mõte kaasa võtta, siis see: distsipliin loeb. Fedorov ütleb, et tal pole üldiselt olnud suuri probleeme liigse rasvaprotsendi ega vormi saamisega. Tema arvates jäävad paljud kulturistid vormist välja, sest annavad rangele dieedile järele just siis, kui seda teha ei tohiks.

Ausalt öeldes kõlab see lihtsamalt, kui see on. Nälg, väsimus ja sama toidu söömine päevast päeva panevad pea tööle teises suunas. Just seal tulebki välja, kas plaan on ainult paberil ilus või suudetakse seda ka päriselt hoida.

Samas ei tee Fedorov endast kalkulaatoriga sportlast. Ta ütleb otse, et ei loe süsivesikuid ega pea valkude üle grammilist arvestust. Tema lähenemine on intuitiivne. Ta jälgib keha, katsetab tuttavate toitudega ja hoiab kinni sellest, mis on varem tulemuse toonud.

See ei tähenda, et numbrid poleks tähtsad. Tema enda näited näitavad vastupidist: 80%, 20%, 4 – 5 toidukorda, ca. 2 kg kanaliha ja ca. 40 munavalget ei ole juhuslik jutt. Ta lihtsalt ei ehita dieeti tabeli ümber, vaid kasutab kogemust ja enesetunnet.

Praktiline õppetund harrastajale

Tavaline treenija ei pea Fedorovi menüüd üks ühele kopeerima. Pigem tasub vaadata põhimõtteid. Esiteks: hoia valguallikad lihtsad. Teiseks: pane süsivesikud sinna päevaossa, kus neid kõige rohkem vajad. Kolmandaks: ära muuda kõike korraga, sest siis ei saa aru, mis päriselt töötab.

Kui treeningud on rasked ja eesmärk on rasva vähendada, võib süsivesikute ajastus palju muuta. Mõnel toimib parem enesetunne siis, kui suurem osa süsivesikuid jääb enne trenni. Mõnel teisel sobib neid hoida hommikusse. Fedorovi kirjeldus annab ühe võimaliku mudeli, mitte universaalse seaduse.

Kõige tugevam osa tema jutus on keha kuulamine. See ei tähenda tuju järgi söömist. See tähendab, et märkad jõudu, taastumist, nälga, peeglipilti ja vormi liikumist. Lihtne tõde: dieet peab töötama sinu kehas, mitte ainult kellegi teise artiklis.

KKK: Fedorov dieedil

Kas Fedorovi dieeti võiks üks ühele kopeerida?

Enamasti mitte. Tema kogused ja rangus sobivad tipptasemel kulturismi konteksti. Harrastaja võiks võtta üle põhimõtted, mitte kogu menüü.

Miks ta vähendab õhtul süsivesikuid?

Tema eesmärk on võistlusvorm. Päeva alguses kasutab ta rohkem süsivesikuid, õhtul nihutab rõhu valgule. Nii püüab ta hoida treeninguteks energiat ja samal ajal vormi kuivemaks saada.

Mis on selle dieedi kõige tähtsam mõte?

Distsipliin ja enesetunnetus. Fedorov rõhutab, et tuleb kuulata keha, kuid samal ajal mitte murduda hetkel, kui range dieet ebamugavaks muutub.

Tõlge artiklist: Fedorov on Dieting” (Alexander Fedorov)

Autor: Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.