Gripp või külmetus: kuidas vahet teha?

Talvel hakkab nina jooksma ja kurk kratsib — kohe tekib küsimus, kas tegu on tavalise külmetusega või on tulemas midagi tõsisemat nagu gripp. Erinevus pole ainult akadeemiline: gripp võib viia tüsistusteni, samas kui külmetus möödub enamasti iseenesest. Lühike juhend, kuidas sümptomite järgi vahet teha ja millal apteeki või arsti poole pöörduda.

Gripp ja külmetus: kuidas need erinevad

Külmetus on ülemiste hingamisteede infektsioon, mille põhjustavad enamasti viirused — rinoviirused, ECHO-viirused või Coxsackie viirused. Sümptomid tulevad järk-järgult: alguses kratsib kurk, siis algab nohu, häälekähedus ja kerge köha. Palavik on madal või puudub üldse.

Gripi põhjustavad influenzaviirused (paljudes keeltes nimetatakse grippi just influenzaks). Sümptomid lasevad end harva oodata: paari tunni jooksul lööb palavik üle 38 °C, lisanduvad lihasvalud, peavalu ja sügav kurnatus. Köha on tavaliselt kuiv ja piinav. Just see äkiline algus ning üldine “rongi-alla-jäänud” tunne on tüüpilised gripi tunnused.

Eriti ohtlikuks võib gripp kujuneda lastel, eakatel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel — neil tekivad sagedamini tüsistused, sealhulgas kopsupõletik.

Köha kui keha kaitsereaktsioon

Köhimine ei ole haigus iseenesest, vaid refleks, mida tavaliselt ei õnnestu maha suruda. Bronhid ja hingetoru puhastavad end limast, tolmust ning ärritavatest osakestest, mis sissehingatava õhuga sisse satuvad. Tugev köhahoog lükkab need mööda hingamisteid välja. Külmetusköha puhul eritub sama teed pidi ka kahjulikke jääkaineid.

Köhimine on ka kaitse. Kui söömise ajal satub leivatükike hingetorru, märkavad tundlikud limaskestad seda kohe — tekib köhahoog ja võõrkeha lükatakse tagasi üles. Ilma selle refleksita võiks hingamistee sulgumine viia lämbumiseni.

Kuidas hingamine toimib

24 tunni jooksul hingame umbes 20000 korda sisse ja välja, enamasti seda märkamata. Iga hingetõmme varustab keha hapnikuga ja viib välja süsinikdioksiidi, mis tekib rakkudes energiaprotsesside käigus.

• Sissehingamisel suureneb rindkere maht rinnalihaste ja vahelihase (diafragma) abil — õhk liigub sisse.
• Ülemistes hingamisteedes õhk filtreeritakse, niisutatakse ja soojendatakse.
• Õhk liigub läbi neelu hingetorru ja edasi harunevatesse bronhidesse; kopsualveoolides vahetatakse hapnik süsinikdioksiidi vastu.
• Väljahingamisel lõdvestuvad rinnalihased ja vahelihas.

Külmetuse või gripi korral on just ülemiste hingamisteede limaskest see, kus immuunsüsteem peab kõige raskema töö ära tegema. Vastuvõtlikumad oleme siis, kui keha on stressist või kurnatusest nõrgenenud, kui ümbruskonnas on palju haigustekitajaid (köhimine, aevastamine, ühised esemed) või kui limaskest on niigi allergiast põletikuline. Ka mandlite eemaldamise järel on kaitse ajutiselt nõrgem.

Köha faasid külmetuse ajal

1. faas: ärritusköha. Haiguse alguses on köha kuiv ja piinav, lima eraldub vähe — see on mitteproduktiivne köha. Eriti tugev on see öösiti. Limaskestad on põletikulised ning köhimine on valus.

2. faas: kinnine köha. Tugevama külmetuse käigus hakkab limaskest tootma sitket lima. Köha muutub “lahtiseks” ehk produktiivseks, aga sekreet jääb sageli bronhidesse ja ülemistesse hingamisteedesse kinni ning seda on raske välja köhida. Köha on koormav ja valulik.

3. faas: rögalahtistid. Apteegis müüakse preparaate (näiteks atsetüültsüsteiin ehk ACC), mis teevad sitke lima vedelamaks ja liikuvamaks — väljaköhimine läheb lihtsamaks.

4. faas: kui köha ei lähe mööda. Pikalt kestva köha põhjused võivad ulatuda lihtsast infektsioonist tõsiste haigusteni. Kui köha venib üle 3 nädala või lisanduvad veriköha, õhupuudus või kõrge palavik, tuleb kindlasti arsti poole pöörduda. Röntgenpilt ja vereanalüüs annavad kindlustunde.

Millal gripp vajab arsti tähelepanu

Terve täiskasvanu saab nii külmetuse kui ka kerge gripi tavaliselt kodus üle. Voodirahu, rohke vedelik ja vajadusel palavikualandaja teevad enamasti oma töö. Aga kui hingamine läheb raskeks, palavik püsib üle 39 °C mitu päeva või tekib tugev rindkerevalu, tasub kõhklemata helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Riskirühmadel — väikelastel, üle 65-aastastel, rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel — võib gripp kiiresti tüsistuda. Nende puhul tasub nõu küsida juba sümptomite alguses, mitte oodata, kuni olukord halveneb.

KKK gripi ja külmetuse kohta

Kui kaua kestab gripp võrreldes külmetusega?

Külmetus möödub enamasti 7–10 päevaga. Gripi äge faas kestab 5–7 päeva, aga väsimus ja köha võivad venida mitmeks nädalaks.

Kas antibiootikumid aitavad gripi vastu?

Ei. Nii külmetuse kui ka gripi põhjustavad viirused ja antibiootikumid mõjuvad ainult bakteritele. Arst määrab need vaid siis, kui viirusnakkusele lisandub bakteriaalne tüsistus, näiteks kopsupõletik.

Kuidas ennast gripi eest kaitsta?

Pese käsi sageli, väldi näo katsumist ja hoia haigetest distantsi. Riskirühmadel tasub kaaluda iga-aastast gripi vastu vaktsineerimist — see ei kaitse külmetuse eest, aga vähendab oluliselt gripi raskust ja tüsistuste ohtu.

Autor: M.M.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.