Juust, või ja kohupiim: tervislik valik

Juustu, või ja kohupiim — kolm piimatoodet, mis on eestlaste toidulaual aastakümneid kindel koht hoidnud. Aga kas tead, mis neid tegelikult eristab ja kumba eelistada, kui kehakaal muret teeb?

Juust – väärtuslik valguallikas

Juustude valik kauplustes on tohutu. Gouda, edam, camembert, sulatatud, toorjuust — eri nimed, eri kujud. Ausalt öeldes: tervisliku toitumise seisukohalt on kõik juustud põhimõtteliselt ühesugused.

Juustud sisaldab kõrgväärtuslikke piimavalke — see on üks tema suurimaid plusse. Lisaks on juustul kõrge kaltsiumisisaldus, mis toetab luude ja hammaste tervist. Hea igapäevane toit, kui seda mõistlikult tarbida.

Mida tasub juustu puhul tähele panna? Esiteks rasv. Juustuga on suhteliselt rasvane toiduaine. Kui kehakaal muret teeb, eelista light-variante — tänapäeval toodetakse ka Eestis paljude juustude puhul madalama rasvasusega versioone (5% ja 10%). Need sobivad igapäevaseks tarbimiseks märksa paremini kui täisrasvased sordid.

Teiseks sool. Juustuga satub organismi küllaltki palju keedusoola. Muretsemiseks pole lausa põhjust — ükski inimene ei söö juustu hommikust õhtuni —, aga soolasisaldust tasuks siiski silmas pidada, eriti kui oled selle suhtes tundlik.

Kas või on tõesti “võikollane surm”?

Või on piimatoodete seltsis üks vastuolulisemaid eksemplare. Ilus kollane värvus on andnud talle koguni hüüdnime “võikollane surm” — võivastaste leiutis, mis kõlab dramaatilisemalt kui tegelik olukord on.

Mis siis tegelikult juhtub, kui võid sööd? Või ülesanne on anda organismile rasvlahustuvaid vitamiine ja toiduenergiat. Kuldne tõde: kui pole kaalumuret ega eluaastaid liiga palju kogunenud — alla 20–30 aasta võib võid julgelt süüa. Edaspidi, kui eluaastaid rohkem, ei maksaks võiga liialdada.

Mõistlikus koguses tarbitav või ei tekita mingisuguseid terviseprobleeme. Ja mis veel olulisem: korralik või on igal juhul parem suvalisest margariinist. Põhjus on lihtne ja selge — või on naturaalne toode. Margariinide häda on see, et tehnoloogilise protsessi käigus tekivad neis transrasvhapped, mis meie tervisele head ei ole.

Juust ja kohupiim: kumb on parem valguallikas?

Kohupiim on kahtlusteta tipptoit. Kohupiima tegemisel on piimast välja võetud parim, mis välja võtta annab, ja see kõik jääb kohupiima sisse.

Kui panna kohupiim loomse valgu hindamise edetabelisse — kus absoluutne tipp on muna 100 palliga —, jääb kohupiim üsna tipptulemuse lähedale: 93–95 palli. See tähendab, et organism omastab kohupiima valke erakordselt hästi. Juustu on samuti väga hea valguallikas, kuid kohupiim on selles võistluses samm ees.

Maailma tippsportlased pruugivad kohupiima palju — ja põhjus on selge. Kasvav laps peaks kohupiima sööma kogu aeg kuni täiskasvanuks saamiseni. Täiskasvanueas ei ole liigrasva kohupiima pidev tarbimine parim valik, kuid lahjad, madalama rasvasusega kohupiimad on kahtluseta ühed tervislikumad toidud üldse.

Kohupiim sobib hästi õhtusöögiks. Mitte liiga rasvane kohupiim sobib ka hommikusöögiks. Mõnele ei maitse lahja kohupiim tema napsus — rasvasemad tooted on tõesti maitsekamad, sest paljud maitseained asuvad just piimarasvas. Aga lahja kohupiima saab hõlpsasti maitsvaks teha: lusikatäis moosi, veidi kakaod või mõni muu lisand teeb oma töö ära.

Praktiliselt võttes: juustud hommikusöögil leival, kohupiim õhtul enne und — see on kombinatsioon, mida paljud toitumisteadlikud inimesed pikka aega kasutanud on.

KKK

Kas juust on tervislik toit?

Jah, juustuga on hea valguallikas ja sisaldab palju kaltsiumi. Rasvasuse ja soolasisalduse tõttu tasub seda tarbida mõõdukalt. Light-variandid (5% ja 10%) on tervislikum valik neile, kes jälgivad kaalu.

Kas või on tervislikum kui margariin?

Jah. Või on naturaalne toode, margariin sisaldab töötlemise käigus tekkinud transrasvhappeid. Mõistlikus koguses tarbitav või on tervislikum valik.

Kui tihti võib kohupiima süüa?

Kohupiima võib süüa iga päev — eriti madalama rasvasusega kohupiim on üks tervislikumaid toiduaineid üldse ja suurepärane valguallikas nii lastele kui täiskasvanutele.

Autor: M.M.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.