10. jaanuar 2012

Kehatüüp ei määra sinu jõutulemusi üksi

Kehatüüp ei määra sinu jõutulemusi üksi

Kehatüüp mõjutab seda, kuidas kang käes ja seljas liigub, aga see ei kirjuta sinu arengut ette. Pikad käed, lühike kere või pikad jalad võivad mõnes tõstes aidata ja teises segada, kuid töö, tehnika ja järjepidevus loevad lõpuks rohkem.

Miks kehatüüp jõutreeningus üldse jutuks tuleb?

Trennis on vabandusi lihtne leida. Halb geneetika. Pole aega. Olen liiga vana. Veel üks vana tuttav on “mul on vale kehaehitus”. Keegi ütleb, et käed on surumiseks liiga pikad. Teine arvab, et jalad rikuvad küki ära. Kolmas vaatab jõutõmmet ja mõtleb, et see ala on ainult pikkade kätega inimestele.

Ausalt öeldes on selles väites väike tõetera sees. Jäsemete pikkus muudab tõste mehaanikat. Kang peab liikuma teistsugust teed, liigesed satuvad erinevatesse nurkadesse ja mõne inimese jaoks tundub sama harjutus loomulikum kui teise jaoks.

Aga siit tuleb lihtne tõde: ebasobiv tunne ei tähenda, et areng oleks kinni. See tähendab, et pead oma keha paremini tundma õppima.

Kuidas kehatüüp mõjutab põhiharjutusi?

Üldiselt on mõned seosed üsna loogilised. Surumistes annavad lühemad käed väikese eelise, sest kangi teekond on lühem. Kükkides võib aidata lühem keha ja/või lühemad jalad, sest asend püsib kergemini kontrolli all. Jõutõmbes võivad kasuks tulla lühike keha ja/või pikad käed või jalad, sest kangini jõudmine on lihtsam.

Need ei ole kivisse raiutud reeglid. Mõned inimesed on lühikesed, aga neil on kehaga võrreldes väga pikad käed või jalad. Mõni pikk inimene kükitab väga hästi. Mõni lühikeste kätega tõstja tõmbab suuri raskusi. Treening ei ole ainult mõõdulint.

Artikli algne autor tõi enda näite: ta oli 173 cm pikk, suhteliselt pikkade jäsemete ja lühikese kehaga. Selline kehaehitus andis talle jõutõmbes eelise, kuid ei soosinud eriti kükki ega surumist. Ometi kükkis ta 77 kg kehakaalu juures 182.5 kg ja tegi seda varustuseta.

See näide ütleb rohkem kui ükski vabandus. Kui tahad areneda, pead leidma tehnika, mis sobib sinu proportsioonidega. Mitte loobuma, sest kellegi teise kükk näeb ilusam välja.

Mida Lamar Gant selle kohta õpetab?

Kui jutt läheb “valele” kehaehitusele, meenub paljudele jõutõstjatele Lamar Gant. Ta oli mees, kelle kehaehitus ei mahtunud tavalisse ideaali. Pikad käed, eriline kehaasend ja väga tõsine skolioos, ehk lülisamba külgkõverus või S-kuju.

Ometi oli Lamar Gant esimene mees, kes tegi jõutõmbe viiekordse oma kehakaaluga: kaaludes 60 kg tõmbas ta 300 kg. Hiljem tõmbas ta ka 303 kg ning oli maailmarekordi hoidja nii võistlusklassis kuni 58 kg kui ka kuni 60 kg. Ta oli IPF liigas 15-kordne meister, 18-kordne rahvusmeister ja teda mainiti isegi Guiness´i rekordite raamatus.

Lihtne oleks öelda, et tal oli pikkade käte tõttu jõutõmbes lihtsam. Aga see oleks liiga mugav seletus. Gant ei olnud ainult hea jõutõmbaja. Tema kükk oli 280 kg ja lamades surumine 160 kg. Need numbrid näitavad, et töö ei piirdunud ühe sobiva tõstega.

Võib-olla hoidis just seljaprobleem tema motivatsiooni üleval. Tugevad selga ümbritsevad lihased, parem kontroll ja pidev töö raskustega võisid olla tema jaoks rohkem kui sport. Need olid viis hoida keha tegevuses ja toonuses.

Kehatüüp ei vabasta sind tehnika õppimisest

Mis siis tegelikult juhtub, kui sul on pikad käed või jalad? Sa vajad veidi teistsugust seadistust. Kükis võib jalalaba asend, haarde laius või kangi asukoht muuta harjutuse palju mugavamaks. Jõutõmbes võib lähteasend vajada rohkem kannatust. Surumises tuleb õppida abaluude tööd ja stabiilset asendit.

Ära võrdle ainult seda, kuidas harjutus välja näeb. Vaata, kas kang liigub kontrollitult. Kas asend püsib? Kas raskus kasvab ajas? Kas valu ja ebamugavus on tehnika, koormuse või taastumise küsimus?

Kui üks tõste ei sobi kohe, ei tähenda see, et sa pole selleks loodud. Mõnikord tähendab see, et vajad lihtsamat varianti, rahulikumat tempot või rohkem kordusi väiksema raskusega. Põhiharjutused on tööriistad, mitte test sinu väärtusele.

Praktilised mõtted enne järgmist trenni

Alusta sellest, et filmid mõne tööseeria külje pealt. Mitte sotsiaalmeedia jaoks, vaid enda jaoks. Sageli näed kohe, kas puus liigub liiga kiiresti, selg kaotab asendi või kang triivib kehast eemale.

Teiseks, ära muuda kõike korraga. Kui kükk tundub halb, proovi ühel nädalal jalalaba asendit. Järgmisel nädalal vaata kangi asukohta. Kui jõutõmme kisub selga, alusta asendist ja kangi kaugusest. Väikesed muudatused annavad selgema vastuse.

Kolmandaks, lõpeta enda keha vastu vaidlemine. Sa ei saa vahetada jäsemete pikkust, aga saad muuta tehnikat, treeningplaani ja suhtumist. Kehatüüp on lähtepunkt, mitte lõplik otsus.

KKK

Kas pikad käed on jõutõmbes alati eelis?

Sageli aitavad pikad käed jõutõmbes, sest kangi teekond võib olla lühem. Aga see ei taga automaatselt head tulemust. Asend, selja tugevus ja harjutamine loevad endiselt.

Kas halb kehatüüp võib küki ära rikkuda?

Ei pruugi. Mõne kehaehitusega on kükk tehniliselt keerulisem, kuid sobiv jalalaba asend, kangi asukoht ja liikuvuse töö võivad palju muuta.

Millal peaksin harjutust muutma?

Kui harjutus tekitab valu, tehnika laguneb pidevalt või raskus ei liigu hoolimata järjepidevast tööst, tasub varianti kohandada. Eesmärk ei ole iga hinna eest sama moodi tõsta, vaid targemalt tugevamaks saada.

Autor: Janar Rückenberg (tõlge)

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.