Keskmine inimene: kui nõrk me tegelikult oleme?

Keskmine inimene ei suuda enamasti teha ühtegi lõuatõmmet, püsida plangus minutit ega rippuda omaenda kehakaaluga kuigi kaua. See pole kohtuotsus — see on lähtepunkt. Hea uudis on lihtne: keskmisest erinemiseks ei pea üldse palju vaeva nägema.

Mida keskmine inimene tegelikult suudab?

Vaatame asja ausalt. Tavaline täiskasvanu, kelle elu möödub töölaua taga ja autoroolis, jääb hätta üsna lihtsate testidega. Kõnni reipas tempos kolm kilomeetrit 25 minutiga — paljud ei jõua. Tee üks korralik lõuatõmme — enamus ei suuda. Püsi 90 sekundit plangus, hoia minut hinge kinni, tee järjest 50 sügavkükki. Proovi ja näed ise.

Ma ei räägi siin tippsportlasega võrdlemisest. Räägin baasvõimekusest, mida inimkeha on miljonite aastate jooksul ehitanud. Need pole sportlikud saavutused. Need on vaikimisi seaded, millest oleme tasapisi loobunud.

Miks keskmine inimene on nõrgenenud

Heaoluühiskond on imeline asi, aga sellel on hind. Liigume vähem kui ükski varasem põlvkond. Tõstame vähem. Istume kauem. Kõik probleemid lahendame klikiga, mitte kehaga.

Lihaskude ja luud kohanevad sellega, mida neilt nõuame. Kui nõuame vähe, kohanevad nad allapoole. Pole midagi mõistetamatut — see on lihtne bioloogia. Eelmise sajandi alguses pidi keskmine talupoeg tõstma kotte, lõhkuma puid ja kõndima kilomeetreid. Tänane kontoritöötaja teeb harva neist ühtegi. Pole imestada, et keha kahaneb sinna, kuhu argipäev ta surub.

Aga see on ainult üks pool loost. Teine pool on palju lootusrikkam.

Kuidas keskmine inimene saab vormi tagasi

Keha kohaneb mõlemat pidi. Sama kiiresti kui ta nõrgeneb, hakkab ta ka tugevnema — kui talle põhjuse anname. Selleks ei ole vaja jõusaali kuumakaarti ega treenerit. Kolm asja, millest tasub alustada:

1. Hakka kõndima

Mitte joostes, mitte trennis — lihtsalt iga päev pool tundi reipas tempos. Kolm kilomeetrit 25 minutiga muutub kuu ajaga jõukohaseks. Aluseks on järjepidevus, mitte intensiivsus.

2. Leia üks rippuv koht

Laste ronila pargis, kindel oks, ukseraami latt. Lihtsalt ripu nii kaua kui suudad. Esimesel päeval ehk 15 sekundit. Kahe nädala pärast minut. Kuu pärast kaks. Tasuta, kestab paar minutit, ehitab haaret, õlavööd ja kogu ülakeha.

3. Tee iga päev üks plank

Hommikul, enne kohvi. Alusta 30 sekundist. Lisa iga nädal kümme sekundit. Mõne kuuga oled kohas, kuhu enamus täiskasvanutest kunagi ei jõua. Kogu rutiin võtab vähem aega kui sotsiaalmeedia hommikune kerimine.

Kõige raskem osa on alustada. Pärast seda läheb iseenesest — keha hakkab ise nõudma liikumist, mille ta on aastatega kaotanud.

KKK

Kas keskmine inimene saab kuue kuuga vormi?

Jah, kindlasti. Kui sa praegu ei tee mitte midagi, siis kuue kuu järjepideva trenniga — kasvõi 20 minutit kolm korda nädalas — jõuab keha kohale, kus enamus ülaltoodud testidest on jõukohased. Esimesed kaks-kolm nädalat tunduvad rasked, edasi läheb märgatavalt kergemaks.

Kui vana on liiga vana, et alustada?

Ei ole sellist vanust. Lihaskude reageerib treeningule ka seitsmekümnesena. Vanematel inimestel on tempo aeglasem ja taastumine pikem, aga edasiminek tuleb sama kindlasti. Olulisem on alustada ettevaatlikult ja kuulata oma keha.

Kas pean jõusaali minema?

Mitte selleks, et keskmisest paremaks saada. Oma keharaskus, üks rippuv koht ja paar ruutmeetrit põrandat katavad ära kõik baasharjutused. Jõusaal lisab valikuvabadust ja võimaldab kiiremini edasi minna, aga alustamiseks pole seda vaja.

Autor: Janar Rückenberg