Treening-kava 45+ naisele: Iirise lugu

Kui Iiris Saluri sai 45-aastaseks, vaatas ta peeglisse ja küsis: “Kas see tõesti on selles eas vältimatu?” Vastuseks sündis treening-kava, mille pani kokku tema poeg, tänane Eesti tippkümnevõistleja Karl Robert Saluri. Seitse aastat hiljem jookseb Iiris vanusegrupi medaleid ja valmistub Võhandu maratoniks.

[pilt=15015]

Tüdruk, kes vihkas sporti

Iiris kasvas üles Raplamaal Kuimetsas. Tervislikel põhjustel oli ta kooliajal enamikest võimlemistundidest vabastatud. Jooksmist ja suusatamist ta lausa vihkas. Kuni Juuru Keskkooli tuli uus kehalise kasvatuse õpetaja Liivi Kaup, kes ütles välja tõe: selle klassi nõrgim lüli on Iiris.

See pani tüdruku seesmiselt keema. Ta läks koju ja hakkas tegema kätekõverdusi — alustuseks vastu seina, siis laua najal. Mitte ühtegi päris kätekõverdust ta esialgu ei suutnud. Idee tuli venna Aivari trennipäevikutest, mida talle meeldis salaja lugeda.

Malevasuvi pani asjale punkti. Rühmas oli vandesõnade-vaba päev: iga eksimus tähendas 10 kätekõverdust. Päeva lõpuks pidi Iiris tegema 100 kätekõverdust. “Kuidagi ma need ka ära tegin,” meenutab ta.

11. klassis jooksis ta naabritüdrukuga 8 kilomeetrit Türi-Paide rahvajooksul. Pärast seda otsustas ta lõplikult: rohkem mitte ühtegi sammu joostes. Ja jäi sõnale truuks aastateks.

Treening-kava, mis sündis köögilauas

25 aastat hiljem hakkas Iiris märkama muutusi. Endised saledad sõbratarid paisusid “nagu pärmitaigna pirukad”. Peeglisse vaadates sai ta aru, et varsti on temalgi tarvis korrigeerivat pesu.

Tol hetkel oli poeg Karl Robert Audentese Spordikoolis omandamas ka treenerikutset. Iiris esitas tellimuse: treening-kava, mida saab teha kodus Kuimetsas, ilma jõusaalita. Ja ilma jooksmiseta — see oli mittenegotsieeritav.

Kodus olid hularõngas, kõnnikepid ja üks pöörlev plaat, mille peal saab püsti seistes vasakule-paremale väänata. Sellest pidigi piisama.

Treening-kava ülesehitus

Robi pani kokku 5+2 rütmi: viis treeningpäeva ja kaks puhkepäeva (teisipäev ja neljapäev). Reaalsus läks teisiti.

“Minust sai õige pea treeningusõltlane,” tunnistab Iiris. “Esmaspäeviti kartsin, et äkki kolmapäeval ei saa trenni teha. Igaks juhuks tegin teisipäeval ka. Kolmapäeviti muretsesin reede pärast — niiet ka neljapäev kukkus puhkepäevade nimekirjast välja.”

Nelja kuu pärast oli mõõdulint andnud vastuse: korrigeerivat pesu polnudki vaja. Kätekõverdusi, kükke, kõhu- ja seljalihaste harjutusi tegi Iiris hoolsalt üle aasta. Siis läks jooksu peale üle — alguses kepikõnd, kuni ühel päeval avastas, et joostes saab kiiremini.

[pilt=15013]

Toitumiskava nägi ette süüa iga 3 tunni järel, pärast kella kuut õhtul mitte süsivesikuid, palju vett — ja kahjuks ka mitte lahjat sauna-õlut kord nädalas.

Uus väljakutse: 3 kuud, kaks korda päevas

6. septembril saatis Karl Robert USAst uue ettepaneku: kolm kuud paralleelselt, sina Eestis ja mina USAs, hommikul ja õhtul iga päev. Iiris ütles jah.

Igasse hommikusse ja õhtusse kuuluvad nüüd jooksu kõrval 20 kõhulihaste harjutust, 10 kätekõverdust, 10 kükki ja 10 seljalihaste harjutust. Iga nädal kasvavad numbrid 5 võrra. Detsembriks peaksid päevased mahud olema 80 kõhulihaste harjutust (4×20), 70 kätekõverdust, 70 kükki ja 70 harjutust seljale.

Vahepeal jõudis Iiris osaleda Alu Suurjooksul, mida on peetud 30 aastat. Tema vanusegrupis tuli teine koht — esimesel osalemiskorral.

[pilt=15014]

Eesmärk on järgmisel aastal Võhandu maraton — 100 kilomeetrit sõudmist. Tütar Kata on selle koos abikaasaga juba kaks korda läbinud.

KKK treening-kava kohta

Mis on jooksmise juures kõige raskem?

“Esimene kilomeeter,” ütleb Iiris. “Kui see on läbi, võiks joosta lõpmatuseni.”

Kas treening-kava saab teha ilma jõusaalita?

Iirise näide ütleb, et jah. Kätekõverdused, kükid, kõhu- ja seljalihaste harjutused töötavad ka köögipõrandal. Hularõngas ja paar kõnnikeppi on boonus, mitte tingimus.

Mis aitab raskel hetkel?

“Mõtlen alati kümnevõistlejatele, kes pärast kaht võistluspäeva ja üheksat ala alustavad 1500 meetri jooksu. Kui nemad suudavad, siis suudan mina need 4–5 kilomeetrit ka. Mina võistlen ju ainult iseendaga.”

“Kui tahate olla kirjutise kangelane ise või pakkuda positiivse näitena välja oma sõpru, siis minu aadress on: maire.aunaste@gmail.com”

Autor: Maire Aunaste