Enne kui esimene jooksukingapaar tolmu kogub või rauasaal mõtetes sulle võitmatult vastu vaatab, tasub teha üks lihtne asi — minna koormustestile. See on diagnostiline uuring, kus mõõdetakse, kuidas sinu süda ja vereringe kohanevad astmeliselt kasvava füüsilise koormusega. Kui oled olnud kuue kuni kaheteistkümne kuu jooksul üsna paigal või alles alustad, on koormustest mõistlik samm enne treeningplaani.
Eksperdid soovitavad, et iga inimene teeks koormustesti vähemalt korra elus. Ka kogenud harrastajatel tasub aeg-ajalt kontrollis käia — see annab objektiivse pildi treeningu mõjust ja aitab vältida üllatusi. Allpool vastab Medihubi töö- ja spordifüsioterapeut Pjotr Voronõi enimküsitud küsimustele.
Miks koormustest on oluline
Koormustest täiendab verepilti ja puhkeoleku EKG-d. Puhkeoleku südamefilm näitab, kuidas süda töötab istudes — koormustest näitab, mis juhtub siis, kui pulss tõuseb ja keha pingutab. Just selle erinevuse vahelt tulevad välja varjatud probleemid: rütmihäired, vererõhu liiga kiire tõus, kohanemisvõime puudujäägid.
Pjotr Voronõi on õppinud spordifüsioterapeudiks Saksamaal Chemnitzi Tehnikaülikoolis ja läbinud Medihubis interdistsiplinaarse töötervishoiuspetsialisti väljaõppe. Tema sõnul on koormustest mõeldud kõigile — algajale, kogenud sportlasele või lihtsalt inimesele, kes tahab tervemalt elada. Vormi pärast pole vaja häbeneda. Esmane eesmärk on hinnata südame tervist ja töövõimet, mitte võrrelda sind kellegagi.
Kuidas koormustest praktikas käib
Enne uuringut tutvub arst sinu terviseandmetega ja küsib täiendavaid küsimusi. Mõõdetakse pikkus ja kaal. Paljale ülakehale kinnitatakse elektroodid, õlavarrele vererõhumansett. Tehakse puhkeoleku EKG ning mõõdetakse vererõhk ja pulss. Seejärel seadistatakse veloergomeeter sinu kehamõõtude järgi.
Lähtekoormus on tavaliselt 25–50 W ja optimaalne väntamiskiirus 60–80 pööret minutis. Iga 2–3 minuti järel tõstetakse koormust 25–50 W võrra. Enne igat tõusu mõõdetakse vererõhku ja küsitakse, kui raske pingutus tundub. Test kestab väsimuseni või ettenähtud pulsisageduseni. Pärast lõppu jätkad rahulikult väntamist viis minutit, et jälgida vererõhu ja pulsi taastumist. Kogu uuring koos konsultatsiooniga võtab umbes tund aega.
Koormusteste on kahte tüüpi: maksimaalne ja submaksimaalne. Tavainimesele piisab submaksimaalsest, mis tähendab umbes 70–85% maksimaalsest pulsist — tuntavat, aga mitte ülemäära rasket pingutust. Hästi treenitud sportlastele pakutakse eraldi maksimaalse pingutusega varianti.
Eraldi tasub mainida laktaadiga koormustesti. Selle puhul võetakse enne testi ja umbes neli korda testi jooksul kõrvalestast väike tilk verd, et mõõta piimhappe (laktaadi) kontsentratsiooni. Laktaat on objektiivne näitaja ainevahetusest ja lihastöö ökonoomsusest — see annab tunduvalt täpsemad treeningsoovitused kui tavaline test.
Kuidas testiks valmistuda
- Selga mugav spordiriietus — lühikeste varrukatega särk ja lühikesed püksid või retuusid. Kui sul on rattapüksid, võta need kaasa.
- Jalga jalanõud, millega saab rattaga sõita.
- Käterätik keha kuivatamiseks.
- Söö 1,5–2 tundi enne testi. Vee joomine on lubatud.
- Väldi suitsetamist (sh e-sigaretid) ööpäeva enne testi.
- Võimalusel võta kaasa varasem EKG ja eelmiste südameuuringute või koormustestide tulemused.
- Päev enne testi väldi rasket füüsilist koormust. Kerge liikumine on lubatud.
- Tule kohale vähemalt 15 minutit varem, et jõuaksid rahulikult ümber riietuda.
Pärast testi tutvub spordiarst EKG tulemustega ja annab hinnangu koormustaluvusele ning südame funktsioonile. Spordifüsioterapeut nõustab treeningu ja elustiili küsimustes — saad isiklikud pulsitsoonid ohutuks treenimiseks ja vastupidavuse arendamiseks ning soovitused südame-veresoonkonna seisundi parandamiseks.
KKK koormustesti kohta
Kas koormustest sobib ka algajale?
Jah. Algajale on see isegi kasulikum kui kogenule — saad oma tulemuste põhjal individuaalsed treeningsoovitused ja saad alustada ohutult, ilma endale liiga tegemata.
Kui sageli tasub koormustesti korrata?
Kui treenid regulaarselt ja eesmärgipäraselt, on mõistlik teha test umbes kord aastas. Nii näed objektiivselt, kuidas vorm areneb ja kas treeningmaht on sinu südamele jõukohane.
Kas pean enne koormustesti olema heas vormis?
Ei. Üldfüüsiline vorm ei mängi algul rolli — eesmärk on hinnata südame tervist, mitte sinu sportlikku saavutust. Tulemus on lähtepunkt, mitte hinne.
Autor: Medihub
Tule trenni! ArtGym
