Kroom

Kroom on hädavajalik mineraal, mida on inimeses kontsentratsiooniga 20 ühikut kroomi miljardi ühiku vere kohta. Orgaaniline kroom on GFT (glycose tolerance factor) aktiivsels üheks koostisosaks (teisteks koostisosadeks on niatsiin ja aminohapped). Kroom stimuleerib metabolismi soodustavaid ensüüme ning rasvhapete sünteesi. Kroom tõstab insuliiniefektiivsust ning aitab ära hoida suhkruhaigust. Ka aitab kroom koos rauaga ka valke transportida.
Ülaltoodud informatsioon pärineb aastast 1984. Alates sellest daatumist on kroomiga ette võetud arvestatavaid katseid ning on avastatud tema rasva põletav ning kuiva lihasmassi lisav toime.
Üheks põhjuseks, miks kroom nii oluline on, on see, et ta kuulub asendamatute mineraalide hulka (keha ei suuda seda ise toota). Tema lisamine toidusedelisse toob tavaliselt kaasa suuri muutusi inimese füüsises, kuna enamusel meist on pidevalt kroomi kontsentratsioon soovitatavast palju väiksem, olgu põhjustajaks siis kõrge suhkrutarbimine või muidu ebatervislik toit.
Tuleb meeles pidada, et kroomi puudumine viib rasvumise, väsimuse, suhkruhaiguse ning südamehaigusteni. Kulturistidel on veel üks faktor, mis kroomi kulutab treening. Need, kes tahavad suurendada oma jõunäitajaid ning lisada lihasmassi, peaksid olema eriti hoolsad oma kroomivajaduse suhtes. Uuringud on näidanud, et umbes 90% USA kulturistidest kannatab kroomipuudulikkuse all.
Kui organismis puudub mõni mineraal või vitamiin, hakkavad ilmnema vastavad nähud. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudumine (eriti lastel) võib väljenduda kasvu pidurdumises. C-vitamiini puudumine tekitab skorbuuti. Need haigused, mille on põhjustanud kindla vitamiini või mineraali puudumine, takistavad kehal arenemast. Kui kehale anda vastavat mineraali või vitamiini, millest on parasjagu puudu, võivad tulemused olla imelised. Sama kehtib ka kroomi kohta. Kuigi kroom pole mingi imemineraal, on tema puudumine suur probleem ning kroomi lisades võib saavutada suurepäraseid tulemusi.
Tavatoidus kroomisisaldust mõõtes on valearvestused lihtsad tulema, kuna erinevates toitudes on kroomi imendumismäär erinev. Anorgaaniline kroom on lausa vähem kui 1% imenduv. Kroomi sisaldavatest toitainetest on parimad pärm, maks, liha, täistera leib, peet, peedisuhkur, siirup ning seened. Kroom on väikese imendumisvõimega. Meie keha säilitab päevas kõigest 3% sisse söödud kroomist. See mineraal on meie kehas põrnas, neerudes, südames, pankreases, kopsudes ja ajus. Kroomi on leitud nii mõningates ensüümides kui ka RNA-s. Kroom väljub meie kehast peamiselt urineerimisel.
Probleem, miks kroomi vähe tarbitakse, on selles, et paljud inimesed ei söö pärmi ega täisteratooteid, kuna need võivad põhjustada osadel inimestel negatiivseid reaktsioone. Seepärast on parim kroomi tarbimise viis tableti näol. Kroom töötab koos niatsiini ning aminohapetega, ning teda tuleks süüa koos põhitoidu või B-vitamiine sisaldava toidulisandiga.
Kui palju peaks kroomi sööma? USA Rahvuslik Teadusteakadeemia soovitab 50-200 mikrogrammi päevas. Tuleks meeles pidada, et need soovituslikud arvud on mõeldud tavainimestele, mitte raskejõustiklastele, kes vajavad kõiki (toit)aineid rohkem.
Maksimaalne piir kroomi tarbimisel peaks olema üks milligramm 100g kehakaalu kohta. Kui keegi peaks ka sellisest hulgast rohkem kroomi sööma, ei tohiks juhtuda midagi hullu, kuna kroom on ohutuim mineraal.
Tuleb olla tähelepanelik, kuna müügil on mitut sorti kroomi. Neist levinumad on kroompikolinaat, kroomnikotinaat ning kroomkloriid. Millist neist aga eelistada? Uuringud on näidanud, et mõjuvaim on kroompikolinaat, mis on kroomi bioloogiliselt aktiivne vorm. Gary Evans, Ph.D. avastas, et kroompikolinaadiga imendub rakkudesse rohkem insuliini kui teiste kroomi vormidega.
Kroompikolinaadil on suurepärane toime eriti dieedi ajal. San Antoniostehti ülekaaluliste inimeste peal katse, mis peaks huvitama ka kulturiste. Pooled katsealustest said kroompikolinaati, teised aga platseebot, kusjuures ei katses osalenud ega ka arstid ise ei teadnud, kes mida võtab (nn. double-blind uurimus). Inimesed ei olnud mingi spetsiaalse dieedi peal ega treeninud kindla kava alusel, kuigi enamus neist oli motiveeritud kaalu langetama. Kõigest 60 päeva pärast katse alustamist ilmnesid fantastilised tulemused: muutused platseebot võtnute seas olid nigelad, samal ajal olid kroomi kasutanud inimesed kaotanud 2 kilogrammi rasva ning lisandunud oli umbes 750 grammi kuiva lihasmassi. Meeste puhul oli rasvakadu isegi keskmiselt 3,8 kg.
Niisiis, kui tunned, et su toidusedel ei sisalda piisavalt palju kroomi (väga tõenäoline), võib kroomitablettide manustamine äärmiselt positiivselt mõjuda. Kulturistidele peaks ta olema lausa kohustuslik mineraal.

Autor: Mikk-Alvar Olle tõlk. Musclemag