Vöökoht kadus? Põhjused ja lahendused

Vöökoht annab tihti märku enne, kui kaal midagi suurt näitab. Kui vanad püksid lähevad puusast jalga, aga nööp jääb kinni panemata, ei ole asi alati lõikes.

Siin on lihtne tõde: keskkohta kogunev rasv ei ole ainult välimuse teema. See räägib söömisest, liikumisest, unest, stressist ja vahel ka sellest, kui märkamatult on argipäev istuvaks muutunud.

BODY kirjutas samal teemal juba ajal, kui püksiproovis tekkis paljudel sama küsimus: kuhu see hästi istuv vöökoht kadus?

Miks vöökoht päriselt muutub?

Peeglis võib muutus tunduda väike. Kaks sentimeetrit ei kõla just draamana. Aga tervise mõttes on vöökoht tundlik koht, sest kõhuõõnde kogunev rasv käitub kehas teisiti kui rasv puusadel või reitel.

Originaalis toodud näide on kõnekas: naiste keskmine vööümbermõõt oli uurimuste järgi kümne aastaga kasvanud 80 cm-lt 82 cm-le, samal ajal kui puusaümbermõõt jäi endiseks. Riietemaailmas märgati sama. Võrreldes 2001. ja 1988. aastat, oli 168 cm pikkuse ja C38 suurust kandva naise vööümbermõõt varem 70 cm, uute tulemuste järgi aga 72 cm.

Mis siis tegelikult juhtub? Keha võib olla kaalult üsna “normaalne”, aga rasv liigub rohkem keskkohta. Sellist inimest nimetatakse vahel kõhnaks paksukeseks: väljast ei paista midagi väga suurt, kuid siseelundite ümber on rasva rohkem, kui tervisele hea oleks.

Õunatüüpi kehakuju, kus rasv koguneb kõhu piirkonda, koormab südant ja ainevahetust rohkem kui pirnitüüpi kehakuju, kus rasv paikneb pigem puusadel ja reitel. Paksuke vöökoht võib käia koos kõrgendatud vererõhu, teise astme diabeedi ning südame- ja veresoonkonna haiguste riskiga.

Kuidas vöökoht argipäevas kasvama hakkab?

Harva on üks põhjus. Enamasti koguneb tulemus väikestest harjumustest. 1980-ndail ja hiljem sündinud noorte puhul toodi välja, et koolisöök ja perega koos söömine asendusid pitsade, hamburgerite ja näksimisega. See ei kõla erilise šokina, sest sama muster on paljudes peredes siiani tuttav.

Kiirtoidu, kartulikrõpsude ja limonaadi populaarsus oli viimase 15 aastaga vähemalt kahekordistunud. Isegi kui rasvase toidu kõrval hakatakse valima “kergemaid” variante, jääb menüüs sageli liiga vähe puu- ja juurvilju ning marju. Kõht saab täis, aga keha ei saa alati seda, mida tal päriselt vaja on.

Teine suur muutus on liikumine. Päev kulgeb autoga, liftiga, bussiga, töölaua taga ja õhtul ekraani ees. Kui aeroobne liikumine jääb olematuks ja lihastreening ei mahu nädalasse, kulutab keha lihtsalt vähem. See on igav vastus, aga väga sageli õige vastus.

Soovitus on liikuda päevas vähemalt pool tundi kuni tund. Koormavam liikumine võiks tulla kolm korda nädalas ja kesta korraga poolest tunnist tunnini. Liikumine parandab insuliinitundlikkust, aitab söödud energiat paremini kasutada ja paneb ainevahetuse tööle.

Alkohol, uni ja stress

Ausalt öeldes alahinnatakse alkoholi mõju vöökohale sageli. Siider või vein võib tunduda süütu, aga 5-7 siidripudelit/purki on ainevahetusele kõva koormus. Kui selle nimel jäetakse korralik toit söömata, läheb pilt veel kehvemaks.

Õhtune alkohol segab ka und. Uni on kaaluhoidmise juures tähtis, sest vähese une korral hakkab organism energiat rohkem talletama. Miinimum on 6 tundi iga öö, parem oleks 8 tundi.

Stress lisab oma osa. Kui päev on kogu aeg kiire ja puhkusehetki pole, reageerib keha sellele. Mõnel inimesel paistabki stress kõigepealt välja keskkoha ümbermõõdust.

Vöökoht tagasi kontrolli alla

Hea uudis on see, et vöökoht ei vaja imelahendust. Ta vajab järjekindlust. Alusta sellest, mida saad päriselt teha ka väsinud teisipäeval, mitte ainult ideaalsel esmaspäeval.

• Söö mitmekülgselt ja regulaarselt ning väldi ülirasvaseid ja suure suhkrusisaldusega roogasid.
• Liigu vähemalt pool tundi, eelistatult tund päevas.
• Õpi käima reipalt ja tõhusalt – harrasta näiteks kepikõndi.
• Tee regulaarselt ka lihastreeninguid ja pea meeles treenida ka keskkoha korsetti.
• Naudi alkoholi kohusetundlikult. Naistele tähendaks see ühte annust alkoholi, nagu näiteks klaasike veini päevas, mitte rohkem kui 6 annust nädalas.
• Maga piisavalt. Miinimum on 6 tundi iga öö, parem oleks 8 tundi.
• Tõrju stressi. Ürita leevendada oma tihedat päevakava. Lõõgastu ja tee asju, mis tunduvad meeldivana.

Lihtne kontrollküsimus on see: kas sinu päev sisaldab päris sööki, päris liikumist ja päris und? Kui kolm vastust on järjest “mitte eriti”, siis ei ole vöökoht kadunud müstilisel põhjusel. Ta on lihtsalt jäänud harjumuste alla.

Praktilised märgid, mida jälgida

Ära vaata ainult kaalu. Mõõda aeg-ajalt vööümbermõõtu samast kohast ja samadel tingimustel. Hommikul enne sööki saad kõige võrreldavama tulemuse.

Vaata ka seda, kuidas riided istuvad. Püksinööp, seeliku värvel või trennipluusi tunne keskkoha ümber annavad vahel ausama tagasiside kui üksainus kaalunumber.

Kui tahad muutust, ära tee kõike korraga. Vali üks toiduharjumus, üks liikumisharjumus ja üks uneharjumus. Tee neid kaks nädalat. Siis lisa järgmine samm.

KKK: vöökoht ja kõhurasv

Kas normaalne kaal tähendab, et vöökoht on korras?

Mitte alati. Kaal võib olla normis, kuid rasv võib koguneda keskkohta ja siseelundite ümber. Seepärast tasub jälgida ka vööümbermõõtu.

Kas ainult kõhulihaste tegemine aitab?

Kõhulihaste treenimine tugevdab keskkohta, kuid vööümbermõõtu mõjutavad ka toit, üldine liikumine, uni, alkohol ja stress. Ainult üks harjutus ei lahenda tervet pilti.

Kui kiiresti vöökoht muutub?

See sõltub harjumustest ja järjekindlusest. Väikesed muutused, nagu igapäevane kõnd, regulaarsem söömine ja parem uni, annavad sageli parema tulemuse kui lühike karm dieet.

Autor: Rosin

Tule trenni! ArtGym